Järelkaja konverentsist "Mongolid -traditsioonid ja modernsus"

24.-26. märtsil korraldas Orientalistikakeskus kolmanda rahvusvahelise multidistsiplinaarse konverentsi "MONGOLID - TRADITSIOONID JA MODERNSUS: mongoli kogukonnad ja nende naabrid globaalsete ja kohalike väljakutsete ees".

Konverents korraldati koos meie instituudi pideva partneri - Mongoolia Riikliku Ülikooli ja Zayabaatar Dalaiga (Mongoolia Valitsuse Mongoolia Uuringute Riikliku Nõukogu esimees; Mongoolia Riikliku Ülikooli Kunstide ja Teaduste Kooli dekaan; Mongoolia Uuringute Instituudi direktor, Mongoolia Riiklik Ülikool).

See konverents loodi 2016. aastal regulaarse võrgustikuplatvormina, et hõlbustada koostööd professionaalsete teadlaste vahel, kes on huvitatud Mongoolia, Sise-, Kesk- ja Ida-Aasia uuringute erinevatest aspektidest. Seekord arutati konverentsil teemasid, mis on seotud mongoli rahvaste ja nende naabritega erinevates looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest ja poliitilistest oludest tingitud väljakutsete olukordades. See tõi arutelusse laiaulatusliku lähenemise, mis põhineb erinevatel ajaloolistel ja kaasaegsetel perspektiividel geograafiliste piirkondade kohta, kus mongoli kogukonnad elavad ja on elanud (sealhulgas Mongoolia, Hiina ja Venemaa). Arutelu keskendus kohalikele ja ülemaailmsetele väljakutsetele ja valikutele ning konkreetsetele strateegiatele, mida kasutatakse erinevate probleemidega tegelemisel.

Konverents sai laias laastus rahvusvaheliseks ja tõi kokku üle 100 osaleja. Ettekandeid, arutlejaid ja kuulajaid oli 17 riigist (Mongoolia, Korea, Jaapan, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Šveits, Iisrael, Austria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Leedu, Poola jt).

Konverents koosnes 9 paneelist, mis olid pühendatud erinevatele teemadele - keeleteadus, arheoloogia, varane ja uusaegne ajalugu, poliitika, sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused, riikidevahelised suhted, folkloor, religioonid ja kunst. Konverentsi raames toimus ka ümarlaud, kuhu olid oodatud Mongoolia ja Kesk-Aasia uuringute uurijad eri riikidest, et jagada ja arutada oma kogemusi töötamisest globaalse pandeemia, dekoloniseerimisdebattide ja neoliberaalse akadeemilise korra ajal.

Konverentsi raames toimusid ka tippteadlaste peaettekanded -

Prof. Dulam Sendenjav (Ulaanbaatar), prof. Caroline Humphrey (Cambridge), prof. Ágnes Birtalan (Budapest), prof. Ludmila S. Dampilova (Ulan-Ude).

Konverentsist sai viljakas tee uute projektiideede ja koostööplaanide algatamiseks paljude teadlaste ja institutsioonide vahel. Samuti sai sellest õnnelik sündmus, et tähistada koos meie partneritega hiljuti asutatud Mongoolia uurimislaboratooriumi kultuuriteaduste instituudi juures. Labor sai oma raamatukogu jaoks 150 raamatut - kingitused Mongoolia välisministeeriumilt, Mongoolia Riikliku Ülikooli Mongoolia Uuringute Instituudilt ning teistelt ülikoolidelt ja kolleegidelt.

Konverentsi avasid Toomas Asser (Tartu Ülikooli rektor), Janabazar Tuvdendorj (Mongoolia suursaadik), Zayabaatar Dalai (Mongoolia riiklik ülikool), Liisi Karindi (Mongoolia aukonsul Eestis), Ágnes Birtalan (Rahvusvahelise Mongoolia Uuringute Assotsiatsiooni president; Eötvös Lorandi Ülikooli mongoolia ja Sise-Aasia uuringute osakonna ja Mongoolia uuringute teaduskeskuse juhataja).

Konverentsi lõpetamisel jutustas Sanjaasuren Bayaraa (mongoli ajakirjanik, diplomaat, endine Mongoolia suursaadik Indias ja üks raamatu "A.D. Simukov, teosed Mongooliast ja Mongoolia jaoks" kaastoimetajatest) oma perekonna loo, mis on seotud Eesti ja Mongooliaga, repressioonidest nõukogude ajal ning vabastamise ja demokraatliku revolutsiooni kogemustest 1990. aastatel. 

Image

Image

Image