Pema Choedon kaitseb doktoritööd „Unseen homeland: the construction of Tibet in the diaspora“

18. jaanuaril kell 13.00 kaitseb Pema Choedon folkloristika erialal doktoritööd „Unseen homeland: the construction of Tibet in the diaspora“ („Tundmatu kodumaa: välistiibetlaste ettekujutused Tiibetist“).

Juhendajad:
professor Ülo Valk, Tartu Ülikool
kaasprofessor Anastasiya Astapova, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Charles Ramble, École pratique des hautes études (Prantsusmaa)                     

Kokkuvõte
Sissejuhatusest ja kolmest artiklist koosnev väitekiri analüüsib välistiibetlaste ettekujutusi oma kodumaast kolmel erineval näitel: miss Tiibeti iludusvõistlus, riigioraakel ja poliitilised karikatuurid. Uurimus on interdistsiplinaarne, sidudes omavahel folkloristikat ja sotsiaalantropoloogiat. Folkloristikale tugineb traditsiooni ja kultuuri mõtestamine töös, sotsiaalantropoloogial põhineb etnilise ja rahvusliku identiteedi käsitus. Väitekirja algallikateks on intervjuud, veebis läbi viidud küsitlused ja välitööde andmed, mis pärinevad nii läänemaailmas kui ka Indias elavatelt tiibetlastelt. Miss Tiibeti iludusvõistlus, mis on aastate vältel toimunud Dharamsalas, Indias, annab tunnistust protsessist, mille sisuks on kujutluse loomine ühtse ajaloo, kultuuri ja identiteediga Tiibetist. Selle võistluse käigus kaovad piirkondlikud ja usulised erinevused ning noored naised esindavad ideaali ühtsest Tiibetist. Ometi pole kõik välistiibetlased sellise ideega nõus, mis põhjustab pingeid. Riigioraaklist ehk Nechungi oraaklist kirjutatud artikkel lahkabki selliseid kogukonnasiseseid konflikte. Kunagisest kohaliku tähtsusega oraaklist on nüüd saanud kõigi välistiibetlaste oraakel sõltumata nende usulisest ja piirkondlikust taustast. Niisamuti on dalai-laamast saanud Tiibeti identiteediloomes sedavõrd keskne kuju, et tiibetlased, kes ei nõustu tema poliitikaga, riskivad sellega, et nad võidakse kogukonnast välja heita. Seejuures on „traditsioonist“ ja „kultuurist“ saanud vahendid, mille abil tiibetlaste enamus surub alla vähemust, kes ei jaga veendumust, et tiibetlaste ühtsus on vajalik ülimaks eesmärgiks ehk Tiibeti vabastamiseks. Kolmas artikkel Tiibeti poliitilistest karikatuuridest käsitlebki põhjalikult neid sotsiaalseid pingeid, mida tiibetlaste seas valitsevad lahkarvamused põhjustavad.