Sisseastumine ja õpe kultuuriteaduste instituudis

Kultuuriteaduste instituudis saab õppida kolmel õppeastmel - bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes.

Bakalaureuseõppes on kirjanduse ja kultuuriteaduste  õppekava raames võimalik spetsialiseeruda eesti kirjanduse, etnoloogia, folkloristika ja teatriteaduse eriala suunal. Sisseastumise aluseks on eesti keele (või eesti keel teise keelena) riigieksam (osakaal 70%) ja motivatsioonikiri (osakaal 30%). 

Magistriõppes saab õppida neljal erineval õppekaval.

Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia õppekava alla kuuluvad:

• Etnoloogia eriala, kus käsitletakse indiviidi ja kogukonna seesmise ja välise kuvandi vahekordi ning kultuuri religioossete ja subkultuuriliste avaldumisvormide dünaamikat; kujundatakse arusaamist kultuuripärandi ja mäluloome protsessidest argielus; antakse oskused tekstuaalsete ja visuaalsete meetodite kasutamiseks kultuurianalüüsis.
• Folkloristika eriala, kus kujundatakse arusaamist eesti rahvaluulest võrdlevalt, mõistmaks pärimusprotsessi ja rahvaluule ilminguid kaasaegsetes kontekstides. Erialakursustel antakse ülevaade kaasaegse rahvusvahelise folkloristika teoreetilistest suundumustest, käsitletakse nii mineviku kui tänapäeva folkloori selle sotsiaalses tähendusruumis.
• Rakendusantropoloogiline õppesuund toimub kahe eriala koostöös. Omandatakse oskused kultuurianalüütiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks organisatsioonilisel tasandil. Lõpetatakse rakendusliku magistriprojektiga, kus kasutatakse lisaks akadeemilisele ka mõnd muud väljendusviisi (näitus, film ja foto, populaarteaduslikud artiklid jms).
• Sisseastumiseks on vajalik sisseastumiseksam (osakaal 75%) ja BA lõputöö hinne (osakaal 25%), mille punktisummadest on vajalik 66%.

Folkloristika ja pärandirakenduste ingliskeelne magistriõppekava annab teadmised mõistmaks pärimust ning ainelist ja vaimset kultuuripärandit, samuti oskused eetiliseks äritegevuseks ja tööks kogukondadega pidevalt kasvavas kultuuripärandi valdkonnas. 

• Õppekaval spetsialiseerutakse kas pärimuse ja kultuuripärandi või käsitööpärandi uurimisele ja rakendamisele. Kõik üliõpilased omandavad pärimuse ja kultuuripärandi mõtestamist toetavad teoreetilised käsitusviisid ning õpivad tundma ja kasutama erinevaid etnograafilisi välitöömeetodeid. 
• Tegemist on interdistsiplinaarse õppekavaga, mida haldavad eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, etnoloogia osakond ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond. Õppetöö toimub nii Tartus kui ka Viljandis. Oluline roll on e-õppel, tsükliõppel, seminaridel ja praktilistel ülesannetel.
• Õppekava iseloomustab õppijakesksus: õpperühmad on väikesed ja valikainete maht tavapärasest suurem (18 EAP), võimaldamaks üliõpilasel arendada end valitud teema või tegevusvaldkonna spetsialistiks.
• Sisseastumiseks on vaja esitada motivatsioonikiri ja tõendada inglise keele oskust vähemalt tasemel B2.

Kirjandus- ja teatriteaduse õppekavasse kuuluvad:

• Eesti kirjanduse eriala, kus omandatakse süvateadmised eesti ja maailmakirjanduse tähtsamatest etappidest ja tekstidest 19. ja 20. sajandil. Tudeng saab ülevaate kirjandusteooria uurimismeetoditest ja teoreetilistest printsiipidest, oskuse neid rakendada ja suutlikkuse kirjutada kirjanduskriitikat.
• Maailmakirjanduse eriala,  mis annab põhjalikud teadmised võrdlevast kirjandusteadusest ehk komparativistikast, üldisest kirjandusteooriast, Lääne kirjanduse ja eesti kirjanduse ajaloo peanähtustest, eesti ja maailmakirjanduse suhetest ning uusimatest kirjandusprotsessidest maailmas ja Eestis. Õpitakse mõistma ka erinevates kirjanduskultuurides toimuvate protsesside omavahelisi seoseid. Üheks oluliseks valdkonnaks on erinevate kunstimeediumide (pilt, heli, keel, film, uued meediad) vaheliste suhete uurimine.
• Teatriteaduse eriala, kus üliõpilane omandab süvendatud teadmised maailmateatri ajaloost ning maailmakirjandusest (valgustusajastust tänapäevani), tunneb ning oskab rakendada teatriuurimise meetodeid, analüüsida teatrietendust eri meetodite abil, süvendatult analüüsida etenduse komponente ja kirjutada teatrist eri žanrites (retsensioon, rolliportree jm).
• Sisseastumiseks on vajalik sisseastumiseksam (osakaal 70%) ja  motivatsioonikiri (osakaal 30%), mille punktisummadest on vajalik 66%.

Kultuurikorralduse õppekava läbimise käigus omandatakse tänapäevased kultuurikorralduse ja -juhtimise meetodid, tutvutakse kultuuripoliitiliste kontseptsioonide ning kunsti- ja kultuurivaldkonna arengu võimalustega. Sisseastumiseks on vajalik motivatsioonikiri (osakaal 50%) ja BA lõputöö hinne (osakaal 50%), mille punktisummadest on vajalik 66%.

Doktoriõppekava nimeks on kirjandus ja kultuuriteadused, mis omakorda jaguneb viieks erialaks: etnoloogia, folkloristika, eesti kirjandus, maailmakirjandus ja teatriteadus.