Juhuslikust leiust rahvusvahelisele lavale: tudengi kogemus Manchesteri konverentsilt

Kuidas viib juhuslik Facebooki postitus tudengi rahvusvahelisele konverentsile? Jagame inspireerivat lugu magistrandi kogemusest Manchesteris toimunud Traditional Song Forumi konverentsil – alates esimesest ideest ja rahastuse leidmisest kuni ettekande ja uue perspektiivini oma uurimisteemale.

Jõudsin Traditional Song Forumi konverentsini „Women and Folk Song – the contribution of women to traditional folk song in Britain, Ireland, and elsewhere“ läbi Facebooki üsna juhuslikult. Sõber jagas minuga kena plakatit, millel ilutseva teksti järgi tundsin end kohe ära: kirjutan oma magistritööd Kuusalu kihelkonna regilaulik Mai Kravtsovist. Panin teesid teele 2025 novembris teadmata eriti täpselt, mis organisatsiooniga tegemist on või kus ja millal konverents üldse toimub. Detsembris sain aga vastuse, et mind oodatakse 18. aprillil Inglismaale Manchesteri esinema. Tundus, et ka korraldajad olid minu üle veidi üllatunud, nad kontrollisid mitu korda, kas ma saan ikka tõesti füüsiliselt kohale tulla, kuna veebiettekande võimalust neil ei olnud. Vastasin enesekindlalt jaatavalt, kuigi ei teadnud veel, kust selleks kõigeks raha ja aeg tuleb.

Aga raha tuli. Mul vedas, sest mind toetas kolm erinevat asutust: Tartu Ülikooli UNESCO õppetool projektiga CRIES, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurkapital. Viimasele taotlust tehes oli väga oluline näidata, et mul on rahastus mitmest allikast ja ilmselt suuresti tänu selle olemasolule andsid nad mulle täissumma, mida küsisin.

Olin Mai Kravtsovist juba paar ettekannet pidanud, nii et TSFi konverents oli mulle hea võimalus väikestviisi vahekokkuvõtte tegemiseks ning ka teema suures pildis vaatlemiseks. Mul oli õigustatud kahtlus, et briti publik ei tea regilaulust suurt midagi ja nii pidin oma 20-minutilisest ettekandest leidma aja ka selle traditsiooni tutvustamiseks. Taipasin, et üsna arvestatav osa planeeritavast magistritööst on mu peas juba teatava kuju võtnud ja nüüd on tagumine aeg seda kirjalikult vormistama hakata. Soovitan väga lõputöö protsessis olles endale selliseid võimalusi tekitada, mis sunnivad vahepeal mõtteid erinevates formaatides sõnastama.

Konverentsil olin ma ainus esineja ja ainus teema väljaspool briti saari. Ka Traditional Song Forum on rangelt võttes just selle piirkonna laulutraditsiooniga tegelev organisatsioon, kuid kuna konverentsi teema ja tutvustus seda otseselt ei piiranud, sobitusin kavasse ka mina oma läänemeresoome teemaga. Traditsiooni- ja teadustausta erinevust näitas juba konverentsi teema: Eesti rahvalauluaines on nii tugevalt naislaulikutest mõjutatud, et vaevalt vajab ükski temaatiline arutelu või konverents siin selle teema eraldi esiletõstmist. Konverentsil kuulsin aga korduvalt, kui ülevoolavalt maskuliinne on inglise, šoti ja iiri ballaaditraditsioon ja selle uurimislugu olnud. Kuigi nende laulukogumine algas sajandeid enne meid, on naisi seal jäädvustatud suhteliselt kordades vähem ning ka hilisem uurimine on keskendunud pigem meeste laulmisele. Seega oli konverentsi teema vajalik, et tõsta esile alaesindatud aspekte kohalikust laulutraditsioonis.

Selles kontekstis avaldas kohalikele väga muljet, kui põhjalik on näiteks Mai Kravtsovit puudutav arhiivi- ja elulooaines. Kui meie jaoks on see pigem tavaline ja eeldatav, siis nende jaoks täiesti harukordne. Lisaks üleüldisele hämmingule ja küsimustele regilaulu kohta laiemalt sain palju tagasisidet, kui äge on, et ma oma (nais)lauliku kohta nii palju tean ja tema imago-analüüsiga nii kaugele saan minna. Minu jaoks mõjus see väga innustavalt ja inspireerivalt: maailma ja isegi Euroopa kontekstis on meie võimalused tõesti erakordselt head ja väärtuslikud ning on õnn, et ma saan siin nii vabalt kasutada ja käsitleda. Töötades Eesti Rahvaluule Arhiivis oma suurimate eeskujude kõrval tekib vahepeal tunne, et mis nüüd siis mina, tulen ja nokitsen siin suurkujude vahel ja nagunii midagi uut ega erilist öelda ei oska. Aga Inglismaal kogetu aitas näha laiemat perspektiivi ja seda ka koduses kontekstis.

Konverentsil osalemist kaasfinantseeris Sihtasutus Eesti Teadusagentuur läbi Horisont2020 ERA-NET CHANSE projekti CRIES number 4-8/25/6.