Merit-Kätlin Söödi debüütlavastus „Peakorter“ jõuab lavale juba sel sügisel

17.06.2025
Lava
Autor: from Pixabay

Kirjanduse ja kultuuriteaduste tudengi Merit-Kätlin Söödi lavastus „Peakorter“ jõuab lavale 2025. aasta septembris - täpsed kuupäevad selguvad peagi ja neid saab jälgida LendTeatri kodulehelt.


Merit-Kätlin jagab oma erakordselt tähendusrikast protsessi: esmakordselt olen nii näidendi autor kui ka lavastaja. Mõlemad rollid on rikastanud mind sügavalt- toonud kaasa naeru, uusi oskusi, närvikõdi ja vastutust, mida sellise ettevõtmise juures varem ei osanud aimatagi.

Tunnistan, et kui näidend sai valmis ja saabus aeg esimese lugemise jaoks, oli mu vererõhk kõrgem kui kunagi varem. Peas keerles ainult üks küsimus: "Mida mina, noor nolk, üldse tean või teen?" Olin veidi hirmul, kuidas mind vastu võetakse, aga see kollektiiv... nad ületasid kõik mu ootused. Mind võeti vastu nii soojalt ja siiralt, kuigi olin tiimiga võrreldes poole noorem ja kogemusi oli mul umbes sama palju palju kui kruusis kohvi.

„Peakorter“ on lugu noorest naisest, mis põimib endas raskusi, armastust ja elukogenud naiste mõtteid-tundeid. Nii lavastajana kui kõrvaltvaatajana olen tundnud, kui palju see puudutab- meid kõiki. Näitlejad annavad endast maksimumi ning see on pakkunud nii pisarateni naeru kui ka liigutavaid hetki. Enda rollidesse on nii võimsalt sisse elatud, et ka pauside ajal reageeritakse pigem rollinimedele ning vahel on neist raske välja tulla. Muidugi on olnud ka keerulisi hetki. Näiteks kui mõni stseen tuleb uuesti teha... ja siis veelkord... ja siis üllatus… veelkord, sest mul on kindel visioon sellest, kuidas see peab välja nägema. Vahel tunnen end seetõttu nagu kubjas, aga olen õppinud, et see tunne elab ainult minu peas. Lavastaja roll on suur vastutus. Iga pisiasi loeb: kuidas keegi laval seisab, milline on kostüüm, valgus, liikumine- iga viimne detail. Mõnikord tunnen, et teen rohkem keemiat kui teatrit, sest iga väiksem reaktsioon võib muuta kogu stseeni. Ja see on kohutavalt põnev!

Jagades seda kogemust, loodan julgustada ka teisi. Mina haarasin härjal sarvist ja sain osaks millestki uskumatult toredast. Palju tööd on tehtud, palju on veel ees ning ma olen kirjeldamatult elevil ning tänulik, et osakest endast sügisel laval näha.



Loe ka "Peakorteri" sünnilugu ja seda, kuidas Merit-Kätlin ise lavastajarolli sattus.