„Noored eestlased välismaal“ projekti loomingulised järellainetused: näitus Vabamus ja dokumentaalsari „Piirideta põlvkond“

Jaanuaris jõuavad avalikkuseni kaks Tartu Ülikooli loomeetnograafia ja globaalse mobiilsuse teaduri Terje Toomistu uurimistööst välja kasvanud loovprojekti, mis käsitlevad eestlaste rändekogemust antropoloogilisest vaatenurgast.

21. jaanuaril avaneb Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu suurnäitus „Ilmaküla eestlased“, mille kuraatoriteks koos Toomistuga on etnoloogia osakonna vilistlane Martin Vaino ja Ede Schank Tamkivi. Päev hiljem, 22. jaanuaril, esilinastub Tartus Elektriteatris Terje Toomistu 6-osaline dokumentaalsari „Piirideta põlvkond“, ning 23. jaanuaril toimub sarja linastus koos vestlusega ka kinos Sõprus.

Mõlemad projektid on välja kasvanud Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnas aastatel 2020–2023 läbi viidud uurimisprojektist „Noored eestlased välismaal“. Need toimivad ühtaegu nii uurimistulemuste tutvustamise ja avalike sekkumistena rändealasesse ühiskondlikku arutelusse kui ka epistemoloogiliselt iseseisvate teadmisloome vormidena.

„Kuna rändekogemuse afektiivset ja ambivalentset mõõdet ei ole võimalik adekvaatselt avada üksnes tekstipõhiste kirjelduste või lihtsustatud narratiivide kaudu, on visuaalantropoloogilistel käsitlustel siin eriline roll,“ selgitab Toomistu projektide metodoloogilist tausta. „Suulise ajaloo ja visuaalse antropoloogia vaatenurgast ei kanna tähendust ainult öeldu, vaid ka hääletoon, pausid, pilgud ja vaikus. Need kihid koos loovad justkui rohkem informatsiooni kui tekst üksi ning võimaldavad mõista rändekogemuse emotsionaalset keerukust vahetumal moel. Visuaalantropoloogilised meetodid ei ole seega pelgalt illustratiivsed, vaid epistemoloogiliselt iseseisvad teadmise loomise viisid, mis tabavad diasporaa kogemuste kehastatud ja afektiivseid tahke ning loovad loodetavasti ka empaatilisema ühenduse laiema avalikkusega.“

Dokumentaalsari „Piirideta põlvkond“ portreteerib piirideta Euroopas üles kasvanud eestlasi, kes on eri põhjustel valinud elutee väljaspool Eestit. Sarjas jagavad nad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ning kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga siiski sügavalt seotuks. Sõna saavad eriilmeliste elusaatustega eestlased, kes elavad kokku neljateistkümnes riigis üle maailma. Sari on laiendatud versioon varasemast, projekti "Noored eestlased välismaal" raames valminud dokumentaalfilmist "Põlvkond piiri taga" (2022), mida on Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel tänaseks vaadanud üle 250 000 vaataja. Film on linastunud koos aruteludega ka kaheksa Eesti väliskogukonna juures.

Vabamu näitus „Ilmaküla eestlased“ jutustab väliseesti kogukondade loo läbi aja – minekutest, tagasitulekutest ja uue kodu loomisest võõrsil. Terje Toomistu kureeritud näituseosa keskendub viimasele väljarände lainele ning on otseselt seotud tema juhitud uurimisprojektiga „Noored eestlased välismaal“. Näitus keskendub kogukondi ühendavatele sidemetele, identiteedile ja Eestile, mis elab edasi ka väljaspool riigipiire. Nagu eestlaste rändeloos laiemalt eristatakse kolme suuremat rändelainet, jaguneb ka näitus kolmeks osaks, käsitledes 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse väljarännet, okupatsioonide aegseid küüditamisi ja suuri põgenemist ning Eesti taasiseseisvumise järgset väljarännet.