UNESCO õppetooli uues projektis uuritakse ümberasujate kogemusi julgeolekustamisega

Viimastel aastatel Läänemere regiooni julgeolekumaastikul toimunud muutuste tulemusel on hakatud kodakondust ja teisi rahvusliku kuuluvusega seotud küsimusi järjest enam käsitlema rahvusliku julgeoleku võtmes, mitte tavapärase poliitilise arutelu osana.

Selgitamaks rahvusliku kuuluvuse julgeolekustamise tulemusi ja mõjusid, alustab vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool koostöös kolleegidega folkloristika osakonnast ja Rootsist teadusprojekti, milles võrreldakse ümberasujate kogemusi Eestis, Rootsis ja Soomes.

Projektis pakutakse välja uus „ambivalentse julgeolekustamise“ mõiste. Sellega kirjeldatakse olukordi, kus migrante peetakse majanduslikel, humanitaarsetel või muudel kaalutlustel kodakondsuse vääriliseks, kuid samal ajal ka julgeolekuohuks.

Intervjuude ja poliitikate analüüsi kaudu ning antropoloogia, folkloristika ja politoloogia teooriatele tuginedes võetakse vaatluse alla pagulaste, töö ja õpingute eesmärgil ning perekondlikel põhjustel rändajate kogemused.

Tartu Ülikoolist osalevad projektis

• Elo-Hanna Seljamaa (PI), kultuuripärandi professor
• Pihla Siim, folkloristika teadur
• Timothy R. Anderson, selle projektiga seoses UNESCO õppetooliga liitunud poliitilise antropoloogia teadur

Image

Kolmeaastast projekti rahastab Balti ja Ida-Euroopa Uuringute Fond (Östersjöstiftelsen/ÖSS) ning juhib Södertörni Ülikooli politoloogia professor Karin Borevi. Uppsala Ülikoolist osaleb järeldoktor Nina Carlsson.

Vaata ka projekti infot Eesti teadusinfosüsteemis.

Vaata ka vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli kodulehte ja Facebooki lehte.