Uurimisprojekt: Eesti ja Kasahstani venekeelsete sisserändajate kogukondade meediakasutuse ja kohanemise võrdlev uuring

Orientalistikakeskuse järeldoktorant Yerkebulan Sairambay pälvis Eesti riikliku teadlaste ja akadeemiliste töötajate stipendiumi.

Sissejuhatus ja uuringute hetkeseis
Käesolevas uurimuses on minu eesmärk uurida, kuidas venekeelsed sisserändajate kogukonnad Eestis ja Kasahstanis on kaasatud ja kohanenud meediakeskkondades. Kas nad käituvad meediaga samamoodi nagu kohalikud või eralduvad ja ehitavad oma meediamaastikke? Neid küsimusi on oluline uurida paralleelselt poliitiliste ja ühiskondlike teravikuga, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, Donald Trumpi tagasitulek ja selle tagajärjed, autokraatia ja populismi tõus maailmas ja palju muud. Ida-Euroopat iseloomustavad praegu kasvavad rändesuunad ja keeleline mitmekesisus, eriti sellistes riikides nagu Eesti ja Kasahstan. Arvestades Ida-Euroopa piirkonna kasvavaid rändeküsimusi, on see uuring oluline, et mõista, kuidas venekeelsed kogukonnad osalevad oma poliitilises ja ühiskondlikus elus meedia kaudu Eestis ja Kasahstanis. Sisuanalüüsi ja süvaintervjuude kaudu Eestis ja Kasahstanis püüan viie kuu jooksul vastata oma uurimisküsimustele, koostades samal ajal tulemused teaduslikuks artikliks.

Uuringu eesmärgid ja küsimused

Käesoleva uuringu eesmärk on mõista meedia rolli venekeelsete sisserändajate kogukondade sotsiaalses integratsioonis või eraldumises Eestis ja Kasahstanis ning uurida nende kogukondade meediatarbimise eelistusi ja tavasid ning seda, kuidas need võivad erineda kohalikust elanikkonnast. Seejuures uuritakse, millised on venekeelsete sisserändajate võimalused luua omaette meediaruumid nii võrgu- kui ka võrgukeskkonnas ning kuidas see mõjutab nende suhteid laiema ühiskonnaga.

Mul on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas suhtlevad venekeelsed sisserändajate kogukonnad Eestis ja Kasahstanis kohaliku meediakeskkonnaga? 2) Kas venekeelsed kogukonnad nendes riikides kohandavad oma meediatarbimist kohaliku meediaga või konstrueerivad nad oma kultuurilisi ja keelelisi sidemeid Venemaaga kajastavaid eristuvaid meediamaastikke?

Teoretiseerimine/Kontseptsioon

Käesoleva uurimuse teoreetiline raamistik põhineb „meedia kohandamise“ ja „meedia killustatuse“ teooriatel. Kui esimene väidab, et sisserändajate kogukonnad kohandavad meediakasutust vastavalt oma vajadustele (nt Hutcheon 2006), siis teine uurib, kas venekeelsed kogukonnad Eestis ja Kasahstanis loovad omaette meediaökosüsteeme või tarbivad kohalikku meediat (nt Lecheler et al. 2019; Levy et al. 2020; Steppat et al. 2021).

Metoodika

Kasutan võrdlevat kvalitatiivset lähenemisviisi, kombineerides intervjuud venekeelse kogukonna liikmetega ja meedia sisuanalüüsi. Poolstruktuuri süvaintervjuudes osalejate hulka kuuluvad erineva taustaga isikud, et näidata erinevaid kogemusi ja vaatenurki. Kohalike meediaväljaannete üksikasjalik sisuanalüüs viiakse läbi, et uurida, kas meediasisu peegeldab või lahutab selliste kogukondade huve. Intervjuude jaoks valitakse osalejad eesmärgipärase valimi abil. Kogutud andmeid analüüsitakse temaatilise analüüsi abil, et teha kindlaks peamised teemad seoses meediatarbimise ja integratsiooniga.

Eetilised küsimused

Intervjuude läbiviimine toimub vastavalt Tartu Ülikooli suunistele ja eetiline luba saadakse eetikakomiteelt.

Levitamine ja mõju

Peamiseks väljundiks on artikkel (esitada ettepanek ajakirjale East European Politics and Societies, novembris 2025). Tulemusi levitatakse ka Tartu Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute konverentsil ning veebipõhiste meediakanalite kaudu. Korraldan kaks seminari: ühe Eesti kohta Tartu Ülikoolis ja teise Kasahstani kohta SDU ülikoolis.

Eeldatavasti annab uuring kolm panust meediatarbimise ja integratsiooni valdkonda. Esiteks laiendab see meie arusaamist sellest, kuidas sisserändajate kogukonnad suhtlevad meediaga postsovetlikus ruumis. Teiseks toob minu uurimus esile meedia rolli kas integratsiooni edendamisel või jagunemise tugevdamisel nendes kogukondades. Kolmas panus on riikidevaheliste võrdlevate uuringute väljatöötamine kahes erinevas poliitilises süsteemis, uues demokraatias (Eesti) ja autokraatlikus üleminekuriigis ja -ühiskonnas (Kasahstan). teoretiseerimine/kontseptsioon.

It is expected that the study will make three contributions to the field of media consumption and integration. First, it will expand our understanding of how immigrant communities engage with media in post-Soviet space. Second, my research will highlight the role of media in either fostering integration or reinforcing division within these communities. The third contribution is to develop cross-national comparative studies in two different political systems, new democracy (Estonia) and autocratic transition state and society (Kazakhstan).