Foto:
Mariana Tulf

Bakalaureuseõpe

Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava koosneb neljast erialast – kirjandus, teatriteadus, etnoloogia ja folkloristika. Seesuguse laiapõhjalise humanitaarse õppe eesmärk on õpetada mõtlema loovalt ja kriitiliselt ning meid ümbritsevaid kultuurinähtusi analüüsima, mõtestama ja sünteesima. Meie lõpetaja on hea kirjaliku ja suulise väljenduse oskusega, paindlik ja õpivõimeline ning orienteerub hästi nüüdisaja pidevalt muutuvas ühiskonnas ja tööturul. 

Peamised õppevormid on seminarid, praktikumid ja loengud. Soodustame ka praktika tegemist kultuuriorganisatsioonides: teatrites, kirjastustes, muuseumides jm. Klassikalisema vormiga loengutes omandad põhilised erialased põhimõisted ja saad ülevaate ajaloolistest suundumustest. Aruteludel põhinevates seminarides keskendud erialaste kultuurinähtuste ja -praktikate analüüsile. 

Õpingute jooksul õpid kirjutama erinevat tüüpi tekste alates arvustusest kuni uurimistööni. Sa analüüsid nii teoreetilist kui ka ilukirjandust, filme ja etendusi, lisaks tutvud arhiivitöö ja argielu jälgivate välitöövõtetega. Kindlasti arendad sa oma eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust ning tegeled loovkirjutamisega.  

Kõigil üliõpilastel on võimalik osaleda vabade kunstide professori loengutes. Ühiskonnas hinnatud kultuuriinimestena on seda ametit täitnud teiste seas luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull (2021), animafilmitegijad Olga ja Priit Pärn (2020) ning režissöör Ilmar Raag (2018). 

Eesti kirjanduse erialal süvenetakse nii vanemasse kui ka uuemasse kirjandusse ning omandatakse kirjandusliku teksti analüüsi oskused. Praktikal saad kirjandusega seotud töö esimesed kogemused. 

Kirjandust õppides saab selgemaks, kuidas kasutab kirjanik keelt ja mis on keelelise tegevuse esteetilised tähendused. Kirjanduslike tekstide tõlgendamine aitab omakorda mõista keelekasutuse aluseid laiemalt ja tulla toime tänapäeva tekstidest küllastatud maailmas. 

Teatriteaduse erialal tegeletakse eelkõige nüüdisaja teatri analüüsimise ja mõtestamisega. Teatriteadus ehk teatriuurimine võimaldab süvendatult märgata ja kirjeldada teatrilaval toimuvat, aga näha ka teatri laiemat tähtsust ja tähendust ühiskonnas.  

Kolme aasta jooksul õpitakse Eesti ja maailmateatri ajalugu ja tänapäeva, analüüsitakse teatritekste, omandatakse etenduse analüüsi oskused ning õpitakse 

tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteooriaid.  

Etnoloogia erialal uuritakse, kuidas inimesed oma igapäevaelus kultuuri loovad ja selles kultuuris elavad ning kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad. 

Etnoloogiaga tegelemine tähendab õppida kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme mõistma, märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Oluline rõhk õppes on praktikal ja välitöödel, et anda ettevalmistus kultuuriprotsesside märkamiseks ja analüüsiks. 

Folkloristika erialal õpitakse tundma Eesti ja sugulasrahvaste rahvajutte, -laule ja -usundit ning mütoloogiat. Erikursused tutvustavad pere- ja kohapärimust ning folkloori rolli poliitikaprotsessides. Folkloor on justkui side, mille kaudu antakse edasi sageli nähtamatut, igapäevast kultuuri, mis kujundab nii mineviku kui ka praegusaja inimeste mõttemaailma nii suulises, kirjalikus kui ka digitaalses vormis.  

Folkloristika suunab avatud pilgu sellele, mis inimesi liidab ja mis lahutab, kuidas kujuneb identiteet ja maailmapilt, kuidas tavad muutuvad ja püsivad.  

 

 Õppest ja sisseastumisest loe SIIT

#õppimine
Tudengid gloobust uurimas.

Tudengilt tudengile vestlusring: õpingud välismaal

#õppimine

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus toimub teisipäeval, 20. juunil kell 13.00 Tartu Ülikooli aulas.
#õppimine

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus toimub reedel, 16. juunil 2023 kell 13.00 Tartu Ülikooli peahoone aulas.