Foto:
Mariana Tulf

Õpiränne

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul.

Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et kuigi välisõpingud ei ole kohustuslikud, on need õppekavasse planeeritud. Välismaale õppima saavad minna nii bakalaureuse- kui ka magistriüliõpilased.

Välisõpingute kestuseks on üldjuhul üks semester, mille jooksul tuleb koguda vähemalt 15 EAP. Semestrist lühemaks perioodiks õppima minnes või praktikale suundudes jääb läbitavate õpingute maht tõenäoliselt väiksemaks.

Kui väliskõrgkoolis on semestri jooksul läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid, siis nominaalselt õppeaega pikendatakse välismaal viibitud semestri(te) võrra. Väliskõrgkoolis vähem kui 15 EAP mahus aineid läbides nominaalaega ei pikendata.

Välisõpingutele saab suunduda ka akadeemilisel puhkusel olles, kuid sel juhul ei pikendata nominaalset õppeaega, sest akadeemilise puhkuse ajaks on nominaalse õppeaja arvestus niigi peatatud. Akadeemilise puhkuse ajaks välisõpingute kavandamine on kindlasti vaja kooskõlastada programmijuhi või õppekorraldusspetsialistiga.

Parim aeg välisõpinguteks bakalaureuseõppes on III, IV või V semester. Väliskõrgkooli peab kandideerima üks semester varem. See tähendab, et kui soovitakse olla väliskõrgkoolis sügissemestril, tuleb kandideerimisavaldus esitada sellele eelneval kevadsemestril.

Parim aeg välisõpinguteks magistriõppes on III semester. See tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril.

Täpsemat infot õpingute kohta välismaal jagatakse bakalaureuseõppe üliõpilastele välisõpingute infotunnis II semestri alguses. Magistrantidele tutvustatakse partnerülikoolide poolt pakutavad õpivõimalusi kohe õpingute algul esimeses infotunnis või erialaseminaris.

Välissemestrit on soovitav hakata planeerima kohe tutvustamisjärgselt, konsulteerides selleks programmijuhi, Erasmus-koordinaatori ja õppekorraldusspetsialistiga, millist õpirännet valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid Tartu Ülikoolis planeerida. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et enamasti ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu Ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Välisõpingute raames võib sooritada ka praktikat mõnes Eesti-välises organisatsioonis, osaleda rahvusvahelistes suve- ja talvekoolides kui vastava õppekava tingimused seda võimaldavad. Alates 2019/2020 õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal.

Kultuuriteaduste instituudi partnerkoolid on:

Selleks, et välismaal õppimise kogemus täidaks sinu ootusi, on väga oluline leida endale sobiv ülikool. Ülikooli saad valida oma eriala, sellega lähedalt soetud õppevaldkonna või kõrvaleriala partnerkõrgkoolide hulgast. Valida võib kõikide lepingupartnerite hulgast (või isegi teiste instituutide partnerite hulgast), ent tuleb arvestada, et mitme kandidaadi olemasolul eelistatakse vastava eriala üliõpilast. Teise eriala partneri juurde kandideerides on soovitav eelnevalt kontakteeruda sealse eriala õppekorraldusspetsialisti või Erasmus-koordinaatoriga, et saada teavet kaaskonkurentide olemasolust. Täielikum info partnerülikoolide ja lepingutingimuste kohta on leitav siit.

Erialase õppetöö, õppekeele, akadeemilise kalendri, majutusvõimaluste jmt kohta uuri välisülikooli kodulehe vahetusüliõpilastele (Erasmus incoming students) mõeldud rubriigist. Asjaolu, et tegemist on sinu erialaüksuse partnerkõrgkooliga, ei tähenda, et seal õpetataks igal semestril piisavas mahus sulle sobivaid ja huvipakkuvaid õppeaineid. Võib juhtuda, et ingliskeelseid õppeaineid selle eriala raames napib ja õppimise eelduseks on kohaliku keele valdamine.

Välispraktika läbimiseks sobilik organisatsioon tuleb üliõpilasel leida samuti iseseisvalt.

Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.

Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.

Enne välismaale õppima minekut on vaja koostada õppeplaan ja vormistada õppeleping. Õpingute lõppedes tuleb väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste tõendi põhjal täita õppeplaani teine osa.

Tutvu lähemalt välisõpingutega seotud õppekorraldusega.

 

 

Välisõpingute võimalused instituudi õppekavadel

Üliõpilane peab sooritama välissemestri jooksul vähemalt 15 EAP aineid, mida arvestatakse õppekavas järgmiselt: moodul "Õpiränne" (12 EAP) + 3 EAP-d eriala-, valik- või vabaaineid.

Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades teisi aineid.

Üliõpilane valib välisõpingute või -praktika sooritamiseks rahvusvahelise õpikogemuse mooduli (3-15 EAP). Välisõpingute maht on seejuures paindlik: alates osalemisest mõnel üksikul väliskursusel (nt suvekoolis, vähemalt 3 EAP) kuni täiemahulise välissemestrini (vähemalt 15 EAP).
Moodulit saab valida magistrikooli mooduli, erialamooduli, valikainete mooduli, praktikamooduli, magistriprojekti mooduli ja/või vabaainete mooduli asemel, sooritades viimastes ette nähtud aineid vähemas mahus vastavalt moodulite läbimise tingimustele.

Üliõpilane peab välissemestri jooksul läbima vähemalt 15 EAP mahus aineid, mida arvestatakse õppekavas järgmiselt: "Mobiilsusaken" (12 EAP) + 3 EAP-d eriala- või vabaaineid.
Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades erialaaineid.

Üliõpilane valib välisõpingute või -praktika sooritamiseks rahvusvahelise õpikogemuse mooduli (3-15 EAP). Välisõpingute maht on seejuures paindlik: alates osalemisest mõnel üksikul väliskursusel (nt suvekoolis, vähemalt 3 EAP) kuni täiemahulise välissemestrini (vähemalt 15 EAP).
Moodulit saab valida valikainete mooduli või magistrieksami / vabaainete mooduli asemel, sooritades viimastes ette nähtud aineid vähemas mahus vastavalt moodulite tingimustele.

#õppimine
Tudengid gloobust uurimas.

Tudengilt tudengile vestlusring: õpingud välismaal

#õppimine

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus toimub teisipäeval, 20. juunil kell 13.00 Tartu Ülikooli aulas.
#õppimine

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus toimub reedel, 16. juunil 2023 kell 13.00 Tartu Ülikooli peahoone aulas.