Õpiränne
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul.
Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et kuigi välisõpingud ei ole kohustuslikud, on need õppekavasse planeeritud. Välismaale õppima saavad minna nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriastme üliõpilased.
Välisõpingute kestuseks on üldjuhul üks semester, mille jooksul tuleb koguda vähemalt 15 EAP. Semestrist lühemaks perioodiks õppima minnes või praktikale suundudes jääb läbitavate õpingute maht tõenäoliselt väiksemaks.
Kui väliskõrgkoolis on semestri jooksul läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid, siis nominaalselt õppeaega pikendatakse välismaal viibitud semestri(te) võrra. Väliskõrgkoolis vähem kui 15 EAP mahus aineid läbides nominaalaega ei pikendata.
Välisõpingutele saab suunduda ka akadeemilisel puhkusel olles, kuid sel juhul ei pikendata nominaalset õppeaega, sest akadeemilise puhkuse ajaks on nominaalse õppeaja arvestus niigi peatatud. Akadeemilise puhkuse ajaks välisõpingute kavandamine on kindlasti vaja kooskõlastada programmijuhi või õppekorraldusspetsialistiga.
Parim aeg välisõpinguteks bakalaureuseõppes on III, IV või V semester. Väliskõrgkooli peab kandideerima üks semester varem. See tähendab, et kui soovitakse olla väliskõrgkoolis sügissemestril, tuleb kandideerimisavaldus esitada sellele eelneval kevadsemestril.
Parim aeg välisõpinguteks magistriõppes on III semester. See tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril.
Erasmus+ Euroopa konkurss toimub tavaliselt veebruaris–märtsis ning täiendav konkurss vabadele kohtadele kevadsemestriks korraldatakse augustis–septembris.
Täpsemat infot õpingute kohta välismaal jagatakse bakalaureuseõppe üliõpilastele välisõpingute infotunnis II semestri alguses. Magistrantidele tutvustatakse partnerülikoolide poolt pakutavad õpivõimalusi kohe õpingute algul esimeses infotunnis või erialaseminaris.
Välissemestrit on soovitav hakata planeerima kohe tutvustamisjärgselt, konsulteerides selleks programmijuhi, Erasmus-koordinaatori ja õppekorraldusspetsialistiga, millist õpirännet valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid Tartu Ülikoolis planeerida. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et enamasti ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu Ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Välisõpingute raames võib sooritada ka praktikat mõnes Eesti-välises organisatsioonis, osaleda rahvusvahelistes suve- ja talvekoolides kui vastava õppekava tingimused seda võimaldavad. Alates 2019/2020 õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal.
Kultuuriteaduste instituudi Erasmus+ Euroopa partnerkoolid on:
- Åbo akadeemia (0220 – Humanities)
- Adam Mickiewiczi nim. ülikool Poznanis (0232 – Literature and linguistics
- Antwerpeni ülikool (0314 - Sociology and cultural Studies
- Bialystoki ülikool (0220- Humanities)
- Bologna ülikool (0232 – Literature and linguistics)
- Bonni ülikool (0239 – Languages; Mongolian/Tibetan studies)
- Dublini kolledž, Iirimaa rahvusülikool (022 - Humanities)
- École Pratique des Hautes Études (0220 - Humanities)
- Granada ülikool (031 - Social and behavioural sciences)
- Göttingeni Georg Augusti ülikool (0314 - Sociology and cultural studies)
- Helsingi ülikool (0288 - Arts and humanities, interdisciplinary programmes)
- Islandi ülikool (0314 - Sociology and cultural Studies)
- Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool (0314 - Sociology and cultural studies)
- Jyväskyla ülikool (0220 - Humanities)
- Karli ülikool Prahas (0230 - Languages)
- Läti Kultuuriakadeemia (0220 - Humanities)
- Leuveni katoliku ülikool (0232 - Literature and linguistics; 0314 - Sociology and cultural studies)
- Ljubljana ülikool (0215 - Performing arts and music; 031- Social and behavioural sciences)
- Napoli Orientalistika ülikool (0220 - Humanities)
- Oslo ülikool (022 - Humanities)
- Palacký ülikool Olomoucis (023 - Languages)
- Pecsi ülikool (0314 - Sociology and cultural studies)
- Stockholmi ülikool (0215 - Music and performing arts)
- Tampere ülikool (0232 - Literature and linguistics)
- Teatri- ja filmikunsti ülikool Budapestis (0210 - Arts; 0215 - Music and Performing Arts)
- Turu ülikool (0220 - Humanities)
- Varssavi ülikool (022 - Humanities; 0239 – Languages)
- Vytautas Suure ülikool Kaunases (022 - Humanities)
- Wrocławi ülikool (0314 - Sociology and cultural Studies)
Ka asjaolu, et tegemist on sinu erialaüksuse partnerkõrgkooliga, ei tähenda, et seal õpetataks igal semestril piisavas mahus Sulle sobivaid ja huvipakkuvaid õppeaineid. Võib juhtuda, et ingliskeelseid õppeaineid selle eriala raames napib. Mõnda kõrgkooli kandideerimiseks tuleb tõestada lisaks inglise keele B2 tasemele ka mõne muu keele oskust: Bologna ülikoolis nõutakse itaalia keele A2 taset; Granada ülikoolis hispaania keele B1 taset; Bonni ülikoolis saksa keele B2 taset ning Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikoolis saksa keele B1 taset. École Pratique des Hautes Études eeldab kandideerimisel prantsuse keele B2 tõendit.
Lisaks on võimalik kõikidel TÜ tudengitel kandideerida üleülikooliliste lepingute alusel ENLIGHT võrgustiku koolidesse (lähem info: https://ut.ee/et/sisu/enlight), kuid seal peab arvestama tihedama konkursiga. Kui tekib küsimus, kas välisõpingud konkreetses ülikoolis sobituvad sinu õppekavaga, pea nõu juhendaja või programmijuhiga.
Erialase õppetöö, õppekeele, akadeemilise kalendri, majutusvõimaluste jmt kohta uuri välisülikooli kodulehe vahetusüliõpilastele (Erasmus incoming students) mõeldud rubriigist.
Välispraktika läbimiseks sobilik organisatsioon tuleb üliõpilasel leida samuti iseseisvalt.
Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.
Enne välismaale õppima minekut on vaja koostada õppeplaan ja vormistada õppeleping. Õpingute lõppedes tuleb väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste tõendi põhjal täita õppeplaani teine osa.
Tutvu lähemalt välisõpingutega seotud õppekorraldusega.
Välisõpingute võimalused instituudi õppekavadel
Üliõpilane peab sooritama välissemestri jooksul vähemalt 15 EAP aineid, mida arvestatakse õppekavas järgmiselt: moodul "Õpiränne" (12 EAP) + 3 EAP-d eriala-, valik- või vabaaineid.
Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades teisi aineid.
Üliõpilane valib välisõpingute või -praktika sooritamiseks rahvusvahelise õpikogemuse mooduli (3-15 EAP). Välisõpingute maht on seejuures paindlik: alates osalemisest mõnel üksikul väliskursusel (nt suvekoolis, vähemalt 3 EAP) kuni täiemahulise välissemestrini (vähemalt 15 EAP).
Moodulit saab valida magistrikooli mooduli, erialamooduli, valikainete mooduli, praktikamooduli, magistriprojekti mooduli ja/või vabaainete mooduli asemel, sooritades viimastes ette nähtud aineid vähemas mahus vastavalt moodulite läbimise tingimustele.
Üliõpilane peab välissemestri jooksul läbima vähemalt 15 EAP mahus aineid, mida arvestatakse õppekavas järgmiselt: "Mobiilsusaken" (12 EAP) + 3 EAP-d eriala- või vabaaineid.
Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades erialaaineid.
Üliõpilane valib välisõpingute või -praktika sooritamiseks rahvusvahelise õpikogemuse mooduli (3-15 EAP). Välisõpingute maht on seejuures paindlik: alates osalemisest mõnel üksikul väliskursusel (nt suvekoolis, vähemalt 3 EAP) kuni täiemahulise välissemestrini (vähemalt 15 EAP).
Moodulit saab valida valikainete mooduli või magistrieksami / vabaainete mooduli asemel, sooritades viimastes ette nähtud aineid vähemas mahus vastavalt moodulite tingimustele.