Foto:
Mariana Tulf

Teadustöö kultuuriteaduste instituudis

Kultuuriteaduste instituudi teadustöö keskendub kultuuri mõtestamisele erinevatest aspektidest.

Etnoloogia osakonna teadustöös on esil religiooni-, toidu- ja majandusantropoloogilised lähenemised ning mälu- ja kultuuripärandi uuringud. Keskendutakse argielu praktikatele minevikus ja tänapäeval, kultuurimuutustele ja identiteedile, maailmavaatele ja rituaalidele, elulaadi ja majandussüsteemi seostele. Etnoloogia osakonna teadustegevuse fookuses on nii Eesti kultuurid kui soome-ugri ja arktilised kultuurid.

Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadustöös analüüsitakse ja mõtestatakse folkloori kui traditsioonil põhinevat loomingulist protsessi, mis saab oma tähendused ja funktsioonid sotsiaalses kontekstis. Lähema vaatluse all on elulood, mälestused, rahvalaulu žanrid, itk, muistend, legend, müüt ja muinasjutt, nende esitamine ja sotsiaalsed funktsioonid. Rahvusvahelisele folkloristikale orienteeritud teadustöö hõlmab lisaks eesti folkloorile ka läänemeresoome ja India rahvaste pärimust.

Kirjanduse ja teatriteaduse osakonna teadustöös on esil eestikeelse sõnakunsti uurimine rahvuslikus ja maailmakirjanduslikus kontekstis. Tõlgendatakse teoreetiliselt ja võrdlevalt ilukirjanduse – luule ja proosa – ning teatri poeetikat ja vastuvõttu. Talletatakse kirjandus- ja teatrilugu ning arendatakse kirjandusteooriat. Süvauuringu tulemusi tutvustatakse nii Eestile kui ka maailmale.

 

Teadustöö peamisteks väljunditeks on konverentsid ja publikatsioonid. Instituudi töötajad osalevad Eesti-uuringute tippkeskuse (CEES) töös. Aastail 2008−2015 oldi osalised kultuuriteooria tippkeskuse (CECT) töös.

Teadusprojektid

Konverentsid

Publikatsioonid

#teadus
EVKA konverents 2023

Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni konverents traumast ja tervenemisest

#rahvusvaheline #teadus
Thread Crosses

Charles Ramble'i avatud loeng: „Thread Crosses and Their Use in Tibetan and Himalayan Rituals“

#rahvusvaheline #teadus
Mongoolia konverents

Rahvusvaheline konverents „Mongolid: traditsioonid ja modernsus“