Skip to main content

Teadustöö kultuuriteaduste instituudis

Kultuuriteaduste instituudi teadustöö keskendub kultuuri mõtestamisele erinevatest aspektidest.

Etnoloogia osakonna teadustöös on esil religiooni-, turismi-, toidu- ja majandusantropoloogilised lähenemised ning mälu- ja kultuuripärandi uuringud. Keskendutakse argielu praktikatele minevikus ja tänapäeval, kultuurimuutustele ja identiteedile, maailmavaatele ja rituaalidele, elulaadi ja majandussüsteemi seostele. Etnoloogia osakonna teadustegevuse fookuses on nii Eesti kultuurid kui soome-ugri ja arktilised kultuurid.

Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadustöös analüüsitakse ja mõtestatakse folkloori kui traditsioonil põhinevat loomingulist protsessi, mis saab oma tähendused ja funktsioonid sotsiaalses kontekstis. Lähema vaatluse all on elulood, mälestused, rahvalaulu žanrid, itk, muistend, legend, müüt ja muinasjutt, nende esitamine ja sotsiaalsed funktsioonid. Rahvusvahelisele folkloristikale orienteeritud teadustöö hõlmab lisaks eesti folkloorile ka läänemeresoome ja India rahvaste pärimust.

Kirjanduse ja teatriteaduse osakonna teadustöös on esil eestikeelse sõnakunsti uurimine rahvuslikus ja maailmakirjanduslikus kontekstis. Tõlgendatakse teoreetiliselt ja võrdlevalt ilukirjanduse – luule ja proosa – ning teatri poeetikat ja vastuvõttu. Talletatakse kirjandus- ja teatrilugu ning arendatakse kirjandusteooriat. Süvauuringu tulemusi tutvustatakse nii Eestile kui ka maailmale.

 

Teadustöö peamisteks väljunditeks on konverentsid ja publikatsioonid. Instituudi töötajad osalevad Eesti-uuringute tippkeskuse (CEES) töös. Aastail 2008−2015 oldi osalised kultuuriteooria tippkeskuse (CECT) töös.

Teadusprojektid

Konverentsid

Publikatsioonid

#teadus #ühiskonnale
lapsed

Magistriprojekt uuris mängu ja mängulisust

Jaga
27.06.2022
#teadus
arktika

Teaduste akadeemia valis Aimar Ventseli Arktika uuringute uurija-professoriks

Jaga
17.06.2022
#teadus
Raamatud

Küpse sotsialismi seksuaalkasvatus jättis neidudele seksnegatiivse jälje

Jaga
09.06.2022