koostöö

Praktika

Siit leiad instituudis pakutavad praktikavõimalused, kuid sõltuvalt üliõpilase huvidest ja pädevustest ning praktikapartneri ootustest on praktikat võimalik sooritada ka mõne teise eriala praktikapartneri juures. Tööturu ja vilistlaste uuringud tõestavad, et praktika sooritamine ülikoolis annab parema stardipositsiooni tööleasumiseks.

Vaata ka humanitaarteaduste ja kunsti valdkonna kõigi praktikapartnerite nimekirja!

Jooksvad praktikapakkumised võid leida eriala meililistidest.

Vaata etnoloogia erialaga seotud praktikavõimalusi.

Liitu valdkonna praktikapakkumiste listiga

PRAKTIKALE MINEMISE SAMMUD:

1. Mõtle läbi oma võimalused. (Sh praktika tegemise aeg, linn, praktikalaad.)
2. Leia ise praktikakoht või kandideeri eriala listi tulnud praktikapakkumisele.
3. Võta ühendust eriala praktikakoordinaatoriga ja liitu eriala vastava Moodle’i-kursusega.
4. Lepi praktikajuhendaja ja praktikakoordinaatoriga kokku õpilepingu koostamise aeg.
5. Alusta praktikat!
6. Praktika keskel ja lõpus esita vajalikud dokumendid vastavalt eriala tingimustele.

NB! ÕIS registreerimine ei taga praktikakohta. ÕISis saab üliõpilase ainele registreerida õppejõud ka siis, kui kõik on tehtud.

Vaata lisaks lühikest slaidiesitlust praktika õppetöös, mis selgitab praktika ja tavalise õppeaine erinevusi ja sarnasusi.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on alates 2023./24. õppeaastast on praktika kohustuslik nii kui bakalaureuse- kui magistriõppes.

KES PEAKS PRAKTIKALE MINEMA?
Bakalaureuseõppes on 3EAP mahus praktika kohustuslik tudengitele, kes on sisse astunud alates 2023./24. õppeaastast ehk praegustele esmakursuslastele ja järgmistele aastakäikudele. Varem õpinguid alustanud tudengid saavad praktika sooritada valikainena. Magistriõppes on praktika üldjuhul kohustuslik 6 EAP mahus.

MILLAL PRAKTIKALE MINNA?

Bakalaureusetudengitel soovitame praktika peale mõelda alates teisest õppeaastast, kui on läbitud vähemalt osa erialamooduli aineid. Magistriõppes võib praktikaga alustada kohe esimesel õppeaastal.

KUIDAS PRAKTIKALE MINNA?

Praktikale minna sooviv üliõpilane otsib endale ise praktikakoha, vajadusel koostöös õppejõuga, kes on sinu eriala praktikakoordinaator. Jälgi oma eriala praktikakorraldust, mis on üldiselt kirjas vastaval Moodle’i kursusel.

Praktika eesmärk on rakendada erialaseid teadmisi reaalses töökeskkonnas, seega peab praktikakoht ja tehtav töö vastama õppekava eesmärkidele.

MILLIST PRAKTIKAT VALIDA?
Kultuuriteaduste instituudis on lai valik praktikaaineid. Soovitame praktika valida oma huvidest ja peaerialast lähtuvalt. Uuri õppeinfosüsteemist oma õppekava praktikamoodulit ja mõtle, milline neist sobib kõige paremini sinu eesmärkide, võimaluste ja peaerialaga.

NB! Oluline on mõista, et üksnes ÕIS-is praktikale registreerumine veel praktikakohta ei taga. Praktikakoht tuleb üliõpilasel endale ise otsida, küll aga saab soovitusi ja nõuandeid küsida juba enne praktika otsimist eriala õppejõududelt. Abi leiab ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktikabaaside loetelust, mis on väljas valdkonna praktikalehel. Alati võib otsida endale praktikakoha, mida nimekirjas ei ole.

ENNE PRAKTIKA OTSIMIST MÕTLE LÄBI:

  • Kas saad teha praktika intensiivselt lühikese aja jooksul või pikema aja vältel paindlikult?
  • Kas tahad töötada praktikaasutuses kohapeal või eelistad kaugtööd?
  • Kas eelistad töötada inimeste või asjadega ehk kas tahad olla aktiivses korraldusprotsessis või sobib sulle rohkem iseseisev töö? Teatud juhtudel saab teha mõlemat koos.

HVKU.05.069 Kirjanduse praktika (3/6 EAP)

FLKU.03.007 Kultuurikorralduse praktika (3/6 EAP)

FLKU.05.125 Muuseumipraktika (3 EAP)

FLKU.05.259 Teatripraktika (3/6EAP)

HVKU.03.030 Näitusepraktika (3 EAP)

HVKU.05.028 Assistendipraktika teatri- või kirjandusasutuses (3/6 EAP)

HVKU.05.051 Eriala populariseerimise praktika (3 EAP) (instituudisisene praktika)

HVKU.05.020 Kirjanduspraktika koolis (3EAP)

FLKU.05.227 Kriitikapraktika (3 EAP)

HVKU.05.027 Muuseumi- ja raamatukogupraktika (3 EAP)

FLKU.04.129 Folkloristlik arhiivipraktika (3 EAP)

FLKU.03.036 Etnograafiliste välitööde praktika (3 EAP)

FLKU.03.070 Etnoloogiline muuseumipraktika (3 EAP)

HVKU.03.032 Kogudega töötamise praktika (3 EAP)

FKLU.03.091 Rakendusantropoloogia praktika (3 EAP)

Kultuurikorralduspraktika võimalused:

Kirjanduslinn Tartu

Tartu kuulub alates 2015. aastast UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku - praegu 53 linnast koosnevasse ühendusse, mis toonud Tartule palju partnereid ja mõttekaaslasi üle kogu maailma. Alates kirjanduslinnaks saamisest on Tartus algatatud on mitmeid uusi ettevõtmisi, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi, sealhulgas näiteks rahvusvahelised kirjanikeresidentuurid, linnakirjaniku stipendium, “Bussiluule” jpt. Tartu räägib võrgustikus aktiivselt kaasa ning on osalenud paljudes partnerite algatatud projektides (ühisnäitused, antoloogiad, kirjanduslinnu tutvustavad videoprojektid jne).

Kirjanduslinnade esindajad teevad suurema osa ajast koostööd virtuaalselt, olulisim näost näkku kokkusaamine on igal aastal toimuv kirjanduslinnade aastakohtumine, suursündmus, mis toob suurema osa kirjanduslinnade koordinaatoreid nädalaks ühte linna kokku ning mida 2026. aasta mais (11.-15. mai) võõrustab Tartu.

Praktikavõimalusi:

  • Kirjanduslinna noortekogu loomine: keskkooliõpilastest ja tudengitest koosneva seltskonna moodustamine, kes on valmis rääkima kaasa kirjanduslinna tegemistes ja pakkuma välja mõtteid tulevikuks, seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil

    Periood: sügis 2025 või kevad 2026 (viimasel juhul saab juhendamine jooksvalt toimuda üksnes jaanuaris-veebruaris, kuna alates märtsist on EKS liiga hõivatud kirjanduslinnade aastakohtumise ettevalmistustega)

  • Lugemissoovituste nimekirja koostamine Tartu kirjanike teostest ning Tartuga tugevalt seotud teostest, mis on tõlgitud kas inglise keelde või mõnda muusse suuremasse võõrkeelde

    Periood: 2025. aasta sügis

  • “Bussiluule 2026” kirjanduslinnade luulevaliku ettevalmistamine (luuletuste kogumine võrgustikupartneritelt ning tõlkijate leidmine) koostöös kirjanduslinna koordinaatoriga

    Periood: 2025. aasta sügis

  • Kirjanduslinna ürituste jt uudiste jooksev kajastamine 3 kuu jooksul Facebookis ja Instagramis koostöös kirjanduslinna koordinaatoriga, uute kajastusideede väljapakkumine.

    Periood: 2025. aasta sügis, 2026. aasta kevad

Vaata ka: tartu.kirjandus.ee

Eesti Raamatu Aasta 2025

Juba 2025. aasta 30. jaanuarist saati tähistame 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Eestikeelse raamatu suure sünnipäeva tähistamine algas eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril 2025 ning kestab kuni emakeelepäeva, 14. märtsini 2026. Raamatuaasta motoks on Hando Runneli luulerida “Rahvas algab raamatust” ning patrooniks on Vabariigi President Alar Karis.

Varem on tähistatud üleriigiliselt kolme suuremat Eesti Raamatu Aastat. Esimene neist toimus 1935. aastal, tol ajal esimeseks eestikeelseks raamatuks arvatud Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumise 400. aastapäevana. Seejärel, 1958. aastal avastati veelgi varasema eestikeelse trükise olemasolu aastast 1525. Ootamatust avastusest, mis eestikeelse raamatu ajalugu kümne aasta võrra pikendas, saadi teada 1958. aastal, mil Saksamaal ilmus kirikuloolase Wilhelm Jannaschi põhjalik uurimus Lübecki reformatsiooni ajaloost. Jannasch kasutas rikkaliku allikmaterjali hulgas ka Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelset toomkapiitli protokolliraamatut. Seda raamatut, mida sobib sissekannete laadi poolest ka päevaraamatuks pidada ja nimetada, olid ajaloolased varemgi kasutanud, kuid osaliselt, sest köide on niiskusest kahjustatud ja Brandesi käekiri on raskesti loetav. Päevaraamatu täielik läbitöötamine W. Jannaschi poolt tõi välja teated senitundmatute liivimaa-, läti- ja eestikeelsete trükiste kohta 1525. aastast. Meie vanema kultuuriloo jaoks lausa sensatsioonilist avastust käsitles seejärel lähemalt Paul Johansen, kes enne sõda Tallinna Linnaarhiivis töötades oli 1927. aastal avastanud ja avastanud teated ka seni vanima eestikeelse trükitud raamatu – Wanradt-Koelli 1535. aasta katekismuse kohta.

Nõnda tähistati eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva teise Eesti Raamatu Aastaga juba 1975–1976. Sajandivahetusel tähistati suurejooneliselt eestikeelse raamatu 475. aastapäeva, seekord küll jüripäevast jüripäevani ehk 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001. Kolmandat raamatuaastat tähistati ka välismaal: Kanadas, Leedus, Saksamaal, Soomes ja Ungaris, eriti suurejooneliselt aga Austraalias.

Praktikavõimalusi:

  • Kirjanduslike veebiviktoriinide koostamine

    Igal viktoriinil võiks olla mingisugune temaatiline raamistik. Keskmiselt 10 küsimust korraga. Koostajaid võib olla mitu.

    Periood: kogu raamatuaasta vältel, praktika sooritamiseks oleks vaja koostada vähemalt 3 viktoriini

  • Oma projekti elluviimine

    Raamatuaasta raames on juba toimunud sadu sündmusi, näitusi ja projekte, samas on head ideed koos valmidusega neid teoks teha jätkuvalt väga oodatud. Praktika raames on võimalik töötada välja ja teoks teha oma projekt - eestikeelsele raamatule/eesti kirjandusele pühendatud sündmus, kampaania, konkurss või midagi muud, mis soovitatavalt oleks suunatud noortele. Raamatuaasta korraldustoimkond on abiks detailide väljatöötamisel ja projekti elluviimisel, samuti on mõeldav rakendada teatud määral raamatuaasta eelarvet (praktika sisaldab ka võimalust kirjutada juhendaja abiga rahastamistaotlus Kultuurkapitalile).

    Periood: sügis 2025

Vaata ka: raamatuaasta.ee

Kirjandusfestivali Prima Vista praktikakohad 2025/2026 õppeaastaks:

VABATAHTLIKE KOORDINAATOR - osalemine festivali korralduskoosolekutel, vabatahtlike otsimine (kutsekirja koostamine), vabatahtlike andmete haldamine, vabatahtlike tööülesannete jagamine (sh suhtlemine erinevate ürituste korraldajatega, nende vajaduste kaardistamine), vabatahtlikele festivali idee kommunikeerimine, vabatahtlike töö kontroll (sponsorite otsimine vabatahtlikele). tööga kaasneb väike projektipõhine tasu.

SOTSIAALMEEDIA ASSISTENT - ürituste jooksev kajastamine festivali ajal, festivali Instagrami konto haldamine, huvi korral ka TikToki videosisu loomine, uute kajastusideede väljapakkumine, koostöö turundusjuhi ja fotograafidega, osalemine festivali korralduskoosolekutel.

PROJEKTIJUHT - väiksemamahulise 2026. aasta festivali teemaga “Tehis ja päris” haakuva kirjandusürituse või -projekti planeerimine ja korraldamine kirjandusfestivalil, vastavalt ideele esinejate leidmine, nendega suhtlemine ja kohale organiseerimine, toimumispaiga leidmine ja kinnitamine, eelarve ja turundusplaani koostamine, suhtlus turundusjuhi ja finantsjuhiga, sisuline aruandlus. Sobib ka rühmatööks.

Kõikide praktikakohtade kinnitamisele eelneb sobivusvestlus festivali esindajatega.

Täpsema info saamiseks kirjandusalase kultuurikorralduspraktika kohta tuleks kontakteeruda Jaak Tombergiga ([email protected])