Konverents „Eesti kirjanduse leksikon“ Tartu Ülikooli raamatukogus
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga raamatu ilmumisest. Tartu Ülikoolis tähistati seda sündmust 11.–12. aprillil toimuva konverentsiga „Eesti kirjanduse leksikon“, kus käsitleti ülikooli erialade ja raamatute seoseid.
Konverentsil oli võimalik kuulata kolmekümmet veerandtunnist ettekannet, milles käsitleti nii teaduslikke kui ka muid vorme. Kirjanduse mõistet võeti algupäraselt: kogu kirjasõna tähenduses. Iga tund sisaldas kolme ettekannet ja muusikalist vahepala.
Teemad ulatusid erialastest tüvi- ja risoomtekstidest, klassikast ning perifeeriast, kirjutatud või kirjutamata kirjandusest trükikunsti ning tehisaruni. Gutenbergi galaktika ja kes või mis seal sees leida on. Oma vaadet raamatule andsid edasi Tartu ülikooliga seotud õpetlased.
Tutvu kokkuvõtete kogumikuga.
| 9.30– 9.45 | Avamine. Avasõnad: TÜ rektor Toomas Asser, konverentsi korraldajad Arne Merilai ja Raivo Valk |
| 9.45–10.00 | Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessor ja poliitik Marju Lauristin, „Raamat kui meedium: Gutenbergi galaktikast tehisaru universumini“ |
| 10.00–11.00 | Loomaökoloogia professor ja teaduse populariseerija Tuul Sepp, „Evolutsioon, ökoloogia ja kirjandus“ Eesti rahvaluuleteadlane Liina Saarlo, „„Raiusin kõik raamatusse“. Suulise pärimuse ja kirjanduse seoseist eesti regilaulude näitel“ Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, keskaja professor ja ajaloolane Anti Selart, „Kas Henriku Liivimaa kroonika oli olemas?“ |
| 11.00–12.00 | Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor, füüsik ja poliitik Jaak Aaviksoo, „Kirjanduse demokraatlik plahvatus“ Kaksiktähtede kaasprofessor ja astrofüüsik Laurits Leedjärv, „Taevatähtedest eesti kirjatähtedeks“ Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae, „Esimene Eesti kaart“ |
| 12.00–13.00 | Lõuna |
| 13.00–14.00 | Anu Lepp, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakond, „Paber kui Eesti trükikunsti algusaegade vaikne tunnistaja“ Etnoloogia teadur Danila Rygovskiy, „Ladumismasinad trükipärandi osana ja nende tähendus digitaalses tulevikus“ Eesti kirjanduse professor Arne Merilai, „„… mis kui vägev merelaine …“ (Gustav Suits). Eesti luuleloo arhitekstuaalne dünaamika“ |
| 14.00–15.00 | Arhiivinduse kaasprofessor, ajaloolane ja bioloog Kurmo Konsa, „Raamatu kestvus: säilitamise, konserveerimise ja restaureerimise dialoog ajaga“ Füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor Karmen Lust, „Õppevahend kui kaduv kunst“ TÜ Narva kolledžis eesti keele nooremlektor Enda Trubok, „Mitteformaalõpe kui formaalõppe toetaja TÜ Narva kolledži näitel“ |
| 15.00–16.00 | Klassikalise filoloogia professor ja tõlkija Janika Päll, „Eestikeelsed raamatud, mis jäid sündimata“ Germanistika professor, kultuuriloolane ja tõlkija Reet Bender, „„Jetzt blüht zu Hause schon der weiße Klee...“ Eesti luule baltisaksa tõlkes pärast Teist maailmasõda“ TÜ külalisprofessor, Eesti õigusteadlane ja jurist Julia Laffranque, „Leksikon teemal „Eesti kirjandus ja õigus““ |
| 9.30–10.00 | Juhtimise professor, majandusteadlane ja psühholoog Maaja Vadi, „Siit nurgast ja sealt nurgast – organisatsioonikäitumise mõisted ja Eesti juhtide kogemused“ Võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas, „Kirjakeelest kirjanduskeeleks II: „Weikise Hanso luggu tühja sare peäl“. Eesti Robinsoni kirjanduslikust, filosoofilisest ja pedagoogilisest tähendusest“ |
| 10.00–11.00 | Üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, „Kirjakeel, kirjutatud keel ja raamatukeel“ Filosoofia ajaloo nooremteadur Eduard Parhomenko, „Ülo Matjuse jahe õpetus raamatukirest“ Üldkompositsiooni lektor Katri Smitt, „Timbu-Limbust Putkamissu ja Mummini. Tähelepanekuid illustratsioonist lasteraamatus ning kunstnikuraamatu rollist lastekirjanduse elujõu mõõdikuna“ |
| 11.00–12.00 | TÜ muuseumi kommunikatsioonispetsialist, etnoloog Ilona Piirimägi, „Millest räägib meile ubadest kee? Ehk kirjandustund kaasaegses muuseumis“ Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Risto Järv, „Lammutatud leksikonist loogilise süsteemi katseni – Kristian Jaak Petersoni mütoloogiakäsitlus Kristfrid Gananderi teosest „Finnische Mythologie““ Baltisaksa kirjanduse teadur Tiina-Erika Friedenthal, „„Balti kirjakultuuri ajalugu III. Religioon““ |
| 12.00–13.00 | Lõuna |
| 13.00–14.00 | Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor, slavistika osakonna projektijuht Irina Külmoja ning slavistika emeriitdotsent ja vene keele spetsialist Jelisaveta-Kaarina Kostandi, „Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikonist“ Rahvusvahelise ettevõtluse professor ja majandusteadlane Urmas Varblane, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Jüri Valge „Emakeel (majandus)teaduses ja -hariduses“ Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor, statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, „Matemaatika ja statistika alase sõnavara areng eesti keeles ja kirjas“ |
| 14.00–15.00 | Infosüsteemide professor Kuldar Taveter, „Kirjandus, emotsioonid ja tehisaru“ Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor, eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja luuletaja Jüri Talvet, „Estonian Writers' Online Dictionary. Eesti kirjanike e-leksikon“ Filosoof Raul Veede, „Entsüklopeedia on Eesti kultuuri magasiait“ Lõpetamine |
Konverentsiluuletus: „Eesti kirjanduse leksikon“ Piret Põldver, TÜ eesti kirjanduse doktorant, kirjanik
JÄRELKUULATAV -JA VAADATAV
Konverentsi kõned:
Konverentsi ja vastuvõtu fotod.
Konverentsi korraldasid Tartu Ülikool ja Eesti Kirjanduse Selts.
Loe veel sarnaseid uudiseid
