Uudised

7.–9. aprillini 2016 toimub Tartu ülikoolis suurim Aasia uurijate foorum, mis Eestis seni peetud, teine Balti Aasia uuringute ühenduse konverents (2nd Baltic Alliance for Asian Studies Conference, BAAS). Ettekannetega esinevad 106 Aasia–uurijat 19 riigist. Eestist on ettekandjaid 38, neist 16 Tartu ülikoolist.

Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus kutsuvad orientalistikakabineti asutamise 60. aastapäevale pühendatud XXVIII orientalistikapäevale Laupäeval, 27. veebruaril 2016 algusega kell 11.15 Tartus Ülikooli 16-212 (von Bocki maja, endine "Marksu maja", II korrus) Orientalistikapäeva programm

„Hiina keel” on esimene eestikeelsele lugejale ja õppijale koostatud hiina keele õpik. Raamat on mõeldud nii õppevahendina tundides kasutamiseks kui ka iseõppijatele, samuti lihtsalt huvilistele, kes tahavad hiina keelest ja kultuurist rohkem teada saada. Raamatu sissejuhatav osa annab põhjalikud juhtnöörid hiina keele häälduse ja hiina märkide kirjutamise õppimiseks. Kümnes mahukas peatükis võetakse läbi olulised teemad vajaliku sõnavaraga, mis loob baasi algtasemel hiina keeles suhtlemiseks ja lihtsa hiinakeelse teksti lugemiseks.

Olete oodatud avamisele neljapäeval, 17.detsembril kell 16.00!

21. detsembril kell 12.15 kaitseb Hedi-Liis Toome kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogus oma doktoritööd "The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks teatriteaduse erialal. Kaitsmine toimub Ülikooli 18-204 (senati saalis). Hedi-Liis Toome doktoritöö juhendaja on professor Anneli Saro, oponentideks on dr Peter Eversmann (Amsterdami Ülikool) ja dr Ott Karulin. Kokkuvõte:

Neljapäeval, 25. veebruaril tulevad esimest korda Tartu kõrgkoolid Tallinnasse, et üheskoos inspireerivate kõnelejate ja silmaringi avardavate töötubadega tutvustada tasuta messil „Õpi Tartus!“ Tartu kõrghariduse mitmekülgsust. Tuju hoiab päevajuht Jalmar Vabarna. Messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu ülikooli turundusspetsialist Karin Kustavus ütles, et uue messi eesmärk on murda välja praeguseks juba aastaid toimunud messide traditsioonilisest formaadist ning tutvustada gümnaasiumiõpilastele Tartus antavat kõrgharidust lõbusal ja harival viisil.

Kolmapäeval 16. detsembril kell 14.15 kaitseb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi doktorant Anastasiya Astapovadoktoriväitekirja "Negotiating Belarusianness: Political Folklore betwixt and between" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Toimumiskoht: Ülikooli 18, auditoorium 140. Anastasia Astapova juhendajad on professor Ülo Valk ja teadur Elo-Hanna Seljamaa (PhD), oponendid vanemteadur Liisi Laineste (PhD, Eesti Kirjandusmuuseum) ja professor William Westerman (New Jersey Linnaülikool). Kokkuvõte:

Eeloleval õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin. Ehini loengusari „Teekond tundva inimese ehk homo sensibilis’e juurde. Loovuse kujundlikud väljakutsed“ kutsub isikupärase kunstilise tunnetuslaadi leidmise teekonnale.

10.10 Avasõnad 10.15 Heinike Heinsoo “Riiklus, etnilisus ja kirjakeel (vadja keele näitel)” 10.45 Andreas Haunmann “Isurid ja kolhoos “Baltika”: isuri etnilise identiteedi kujunemine pärast Teist maailmasõda” 11.15 Madis Tuuder “Isur Nikolai Põder kui Eesti-Ingeri Vanaküla keele- ja mäluhoidja” Kohvi- ja teepaus 12.15 Juha-Matti Aronen “Kellele kuulub Ingeri tants? Kohalik ja rahvuslik Ingeri tantsupärimuse jäädvustuses”

Neljapäeval, 26. novembril 2015 algusega kell 11.00 Philosophicumis (Jakobi 2-114) allkirjastavad Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ja Rahvakultuuri Keskuse direktor Aivi Lintnermann Tartu Ülikooli ja Rahvakultuuri Keskuse vahelise koostöölepingu. Lepingu sõlmimisega kinnitavad osapooled soovi edendada aastaid kestnud tulemusrikast koostööd. Lepingu allkirjastamisele järgneb avalik arutelu, mis keskendub rahvakultuuri kui nähtuse ja mõiste muutumisele ning seda uurivatele rahvusteadustele.

12, detsembril 2015 Tartu Ülikooli senati saalis 11.00-13.15 Juhatab Katre Talviste REIN VEIDEMANN - Jüri Talveti filoloogiline teekond: hispaaniakeelsest maailmast Eestisse ja tagasi PEETER TOROP - Kultuurisemiootika ja Talveti fenomen ARNE MERILAI - Maamesilasena maailmas KRISTI VIIDING - Non tibi per ventos veneranda Poëtica crescit... Humanistlik poeetikakäsitlus varauusaegses Eestis LIINA LUKAS - Maailmakirjandus - kindlus või avatud linn?

Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna teadlased Marina Grišakova ja Silvi Salupere andsid mainekas kirjastuses Routledge välja kogumiku „Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy”.

Täna, 28. septembril valiti Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks professor Margit Sutrop. Margit Sutrop asub ametisse 1. jaanuarist 2016, mil ülikooli üksused jätkavad uues struktuuris nelja valdkonnana. Valimiskomisjoni esimehe akadeemilise sekretäri Andres Soosaare sõnul jagati välja 140 hääletussedelit. Ainsa kandidaadi Margit Sutropi poolt hääletas 126 valimiskogu liiget. Seega on uus dekaan professor Margit Sutrop, sest tema poolt hääletas enam kui pool hääletamisel osalenutest.

10.10 Avasõnad 10.15 Heinike Heinsoo “Riiklus, etnilisus ja kirjakeel (vadja keele näitel)” 10.45 Andreas Haunmann “Isurid ja kolhoos “Baltika”: isuri etnilise identiteedi kujunemine pärast Teist maailmasõda” 11.15 Madis Tuuder “Isur Nikolai Põder kui Eesti-Ingeri Vanaküla keele- ja mäluhoidja” Kohvi- ja teepaus 12.15 Juha-Matti Aronen “Kellele kuulub Ingeri tants? Kohalik ja rahvuslik Ingeri tantsupärimuse jäädvustuses”

Rahvusvahelise sümpoosioni korraldavad TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž. See on pühendatud eepostele ja teistele narratiivsetele žanridele maailma rahvaste pärimus- ja rahvuskultuurides. Suulises esituses avaldub eepos sageli fragmentaarsel kujul süžee üksikepisoodidena, kirjalikus vormis, toimetatuna või autoriloominguna võib žanr võtta ulatuslikke narratiivseid mõõtmeid ja kujuneda rahvuslikuks tüvitekstiks. Kas eepose puhul on põhjust rääkida ühtsest žanrist või mitmest? Milliseid funktsioone täidavad eeposed kultuurisüsteemis?

7. oktoobril kl 14.00-15.30 peab külalislektor etnoloog Charlotte Hagström (Lundi Ülikool, Rootsi) Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis, Ülikooli 16-102, loengu “Wheels of Change. Reflections on Doing Applied Cultural Analysis at Lund University”. Ta arutleb läbi Lundi jalgrattakultuuri uurimise rakenduslike näidete, kuidas kultuuriuurijad saavad panustada linnaplaneerimisse. Loeng on ingliskeelne ja pärast seda toimub arutelu jalgrattakultuuri arendamise võimaluste üle Tartus. Kõik ratta- ja kultuurihuvilised on oodatud!

Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritakse 3. juuni -14. juuni magistriüliõpilase Marie Kõljalg`i isiknäitust “Thank You For Looking /Tänan et vaatasite” Lõputööde näitused Tartu Kunstimajas, Kunstimaja galeriis ja Monumentaalgaleriis on avatud 3. juunist kuni 21. juunini. Maalikunsti magistri- ja bakalaureusetööd 2015 Tartu Kunstimuuseum:

Filosoofiateaduskonna BA ja MA esmakursuslaste koolituspäev "Leia oma tee Tartu ülikoolis!"

Esmaspäeval, 25. mail 2015 kell 12.00 von Bocki maja ruumis 102 AJAKAVA 12.00–13.30 Esimene paneel Kaisa Ling: "Ellipsist veidi poleemiliselt" Sirel Heinloo: "Koomika tähendusest" Marie Reemann: "Jörn Rüseni ajaloonarratiivide teooria" 13.30–13.45 Kohv ja võileivad 13.45–15.15 Teine paneel Kati Sedman: "Imagoloogiline vaatepunkt eesti rahvuskuvandile" Triin Lees: "Kirjandusökoloogia ja lastekirjandus. Eno Raua „Naksitrallide“ ökoloogiline jalajälg" Janika Läänemets: "Pseudomodernismist"

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 14. ja 15. mail konverents „Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika“, mis uurib Eesti kirjanduse ja kultuuri suhteid pagulastega ning eluloojutustamise mitmesuguseid vorme. Viivi Luige, Uku Masingu, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelsoni, Elin Toona, Helga Nõu, Aino Kallase jt eesti klassikute loomingu põhjal käsitletakse mina-kirjutamisi, pihtimusi ja tunnistusi, samuti kodueestlaste ja pagulaste suhteid, mõistmisi ja vääritimõistmisi.