Hedi-Liis Toome doktoritöö "The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective" kaitsmine 21. detsembril

21. detsembril kell 12.15 kaitseb Hedi-Liis Toome kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogus oma doktoritööd "The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks teatriteaduse erialal.
Kaitsmine toimub Ülikooli 18-204 (senati saalis).

Hedi-Liis Toome doktoritöö juhendaja on professor Anneli Saro, oponentideks on dr Peter Eversmann (Amsterdami Ülikool) ja dr Ott Karulin.

Kokkuvõte:

Doktoritöös keskendutakse teatri toimimisele Tartus ja selle toimimist mõjutavate tegurite analüüsile võrdlevas rahvusvahelises perspektiivis. Uurimus põhineb suuremahulisel empiirilisel uuringul, mis on läbi viidud uurimisrühma STEP (Project on European Theatre Systems) projekti raames, mille käigus uuriti teatrisüsteemide funktsioneerimist seitsmes erinevas Euroopa väiksemas linnas, et selgitada välja teatrite toimimimise erinevused ja sarnasused ning nende põhjused. Mõistmaks teatri funkstioneerimist Tartus, vaadeltakse töös nii seda, millises žanris lavastusi ning millistes teatrites on potentsiaalsel vaatajal võimalik külastada, mida publik tegelikult vaatab ja kuidas nad nähtut vastu võtavad. Töös uuritakse, kas ja kuidas teatrisüsteemi ajalooline ja kultuuriline kujunemine, teatrisüsteemi struktuur, kehtiv teatripoliitika ning majanduslikud aspektid mõjutavad teatritegemist ja selle vastuvõttu üldiselt ja kas erinevat liiki (nt sõna-, muusika-, tantsuteatri) lavastused toovad esile erinevaid vastuvõtumustreid. Uurimus näitab, et võrreldes teiste Euroopa linnadega, domineerib Tartus ja tegelikult laiemalt kogu Eestis sõnateater. Seda nähtust võib seletada nii ajalooliste, kultuuriliste kui ka teatripoliitiliste põhjustega. Omakeelne teater on olnud üks olulisi keele ja seeläbi kultuuri säilitamise ning edendamise viise. Seda toetab ka Eesti Vabariigi teatripoliitika eelkõige seeläbi, et enamus riiklikust tegevustoetusest läheb riiklike sihtasutusena tegutsevatele teatritele, kes toovad lavale peamiselt sõnateatrit. Sõnateater on ka kognitiivselt kõige kergemini arusaadav teatriliik. Muud liiki lavastuste produtseerimist ei soodusta Eesti riigi väiksus, kuna potentsiaalse publiku hulk, kes on huvitatud uuenduslikest teatrivormidest, on piiratud. Lisaks sellele mõjutab teatripilti teatriharidust andvate institutsioonide vähesus ja ühekülgsus. Euroopa linnades läbi viidud retseptsiooniuuring näitab aga sarnanusi erinevat liiki etenduste vastuvõtul – sõna- ja tantsuteatrit tajutakse tõsisema ja väljakutset pakkuvamana, muusikateatrit aga meelelahustusliku ja lõõgastavana. Kõige olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad etendusele antud üldhinnagut, on esinejate meisterlikkus ja kõrgetasemelisus ning etenduses loodud maailma kaasatõmbavus.

Väitekirja PDF-vormingus faili on võimalik alla laadida aadressilt http://dspace.ut.ee/handle/10062/49619