Arne Merilai

Image

(Foto: Margus Ansu 2011)

Arne Merilai (1961) on TÜ eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast, TÜ rahvusteaduste professor aastast 2012. Ta sündis Ida-Virumaal, koolis käis Kehras Harjumaal. Lõpetas TÜ eesti filoloogina 1984. aastal, töötas aasta Tartu 2. Keskkooli õpetajana, misjärel kutsuti TÜ aspirantuuri. 1990. a kaitses ta filoloogiakandidaadi (filosoofiadoktori) kraadi väitekirjaga Eesti ballaad 1900–1940 (juhendaja Karl Muru). A. Merilai on töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, TÜ vanemõpetajana, dotsendi ja vanemteadurina, olnud eesti kirjanduse õppetooli hoidja. Aastail 2006–2010 oli ta TÜ kirjandusteooria dotsent.

A. Merilai on loonud keelefilosoofilise pragmapoeetika, ta pooldab teoreetilist ühendvälja ja arendab võrdlevat ning lähilugevat poeetikat. Professor kirjutanud arvukalt teadusartikleid kodumaistesse ja rahvusvahelistesse väljaannetesse, avaldanud raamatuid eesti ballaadist, pagulaskirjandusest (koos Õnne Kepiga), pragmapoeetikast, koostanud mahuka lüroeepilise žanriantoloogia, poeetikaõpiku (koos Anneli Saro ja Epp Annusega). Ta on avaldanud neli autorivalimikku: Õnne tähendus (TÜK 2011, SLE 10), Vokimeister (TÜK 2011, SLE 11), Tõstan titsi taade (TÜK 2022, SLE 22) ja Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philosophy and Genetics (Cambridge Scholars Publishing 2023). Merilai on toimetanud mitmeid kirjandusteaduslikke kogumikke (Ain Kaalep, Ene Mihkelson, Viivi Luik, Uku Masing, Andres Ehin), ta on kirjandusteadusliku sarja Studia litteraria Estonica (SLE, TÜK) peatoimetaja, paljude erialaühenduste liige. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu, on avaldanud kaks luuletuskogu, ühe romaani ja lühinäidendi, peotäie autobiograafilisi novelle, hulga arvustusi ning esseid.

Eesti Teadusinfosüsteemis

Koduleht