Elo-Hanna Seljamaa

eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor

PhD, Ohio State University, Colubmus, Ohio (2012); MA, Tartu Ülikool; BA, Tartu Ülikool

Viimaste aastate peamisteks uurimisteemadeks on rahvuslus, etniline identiteet ja mitmekultuurilisus Eestis ja selle kaudu postsotsialistlikus Euroopas laiemalt. Doktoritöö raames tegin poolteist aastat välitöid Lasnamäel ja mujal Tallinnas, uurides mitmekultuurilisuse nii argiseid kui ka institutsionaalseid vorme ja avaldusi. Olen analüüsinud ka sarnaseid teemasid käsitlevate Eesti kunstnike loomingut.

Koos kolleeg Pihla Maria Siimuga süüvisime hiljuti vaikuse temaatikasse, kui toimetasime ajakirja Ethnologia Europaea erinumbrit vaikusest kultuurilistest praktikatest. Koos Poola kolleegidega koostasime ja toimetasime 2017. aastal ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore erinumbri, mis käsitleb endiste Nõukogude Liidu sõjaväebaaside ja -tsoonide järelelu Kesk- ja Ida-Euroopas. Alates 2018. aastast olen koos Simon Bronneriga toimetamas uut sarja “Studies in Folklore and Ethnology: Traditions, Practices, and Identities”, mida annab välja teaduskirjastus Lexington Books (Rowman & Littlefield).

Samas huvitun ka regivärsilistest ballaadidest ning olen varasemalt põhjalikumalt tegelenud rahvaluuleteaduse ajaloo ja Internetis loodava-leviva kirjaliku pärimusega.

Usun omast kogemusest, et etnograafiline uurimistöö võib muuta seda, kuidas me maailma näeme, ning püüan veenda selles ka üliõpilasi. Õpetan bakalaureuse- ja magistriastmes kursusi “Kaasaegseid suundi pärimuskultuuri uurimises”, “Pärimus, poliitika ja performatiivsed praktikad” ja “Rahvaluule õpetamise võimalusi koolis”, kus rõhk on meetoditel ja teooriatel ümbritseva argielu jälgimiseks ja mõtestamiseks.

Valik publikatsioone:

Silencing and amplifying ethnicity in Estonia: An ethnographic account from Tallinn. – Ethnologia Europaea, 46 (2), Special issue: Silence in Cultural Practices, 2016.
Saja rahva lood: tähelepanekuid kultuurilisest mitmekesisusest ja lõimumisest tänapäeva Eestis . – Vikerkaar 7-8, 2016, 102-114.
Participating in public displays of nationalism, shamelessly: Eva Sepping and her trilogy on nationalism. – Estonian Art 1, 2014, 32-34.
Boosting Similarity and Difference or Only Difference? Soviet Nationality Policies and Integration in post-Communist Estonia. – Institutional Legacies of Communism: Change and Continuities in Minority Protection. Eds. Karl Cordell, Timofey Agarin, Alexander Osipov. London: Routledge, 2013, 186-199.
“Kui pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja”: Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas – Keel ja Kirjandus 8-9/ 2010, 671-686.
Tähenduslikud marginaalid Liina Siibi pilgu läbi. – kunst.ee. Eesti visuaalkultuuri ajakiri, 1-2/2011, 42-57.
Geograafilis-ajalooline meetod. – Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim. Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond 2008.
Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli seadus. – Keel ja Kirjandus 11/2007, 888-906.