Autor:
Erakogu

Instituut meedias

Valik meedias ilmunud kultuuriteaduste instituudi teadlaste ja õppejõudude artikleid, arvustusi jms.
 

2024


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis Venamaa rahvaloenduse moonutustest. (20.09.2024)


Ilmus Keele ja Kirjanduse folkloristika erinumber "Folkloor ja vägivald". Erinumbris avaldasid artikli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask, eesti ja võrldeva rahvaluule kaasprofessor Risto Järv, eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Tiiu Jaago, eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa. (August-september, 2024)


Teatriteaduse nooremlektor Riina Oruaas arvustas Sirbis Mihkel Kohava lavastust „Õhud meie vahel“. (16.08.2024)


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai avaldas augustikuu Loomingus väljavõtteid oma romaanist "Puuinimesed. Muinasjutt" (lk 1038-1056). (August, 2024)


Eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor Janek Kraavi avaldas augustikuu Loomingus arvustuse Andrei Ivanovi romaani „Hämariku melanhoolia” kohta. (August, 2024)


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai kirjutas Keele ja Kirjanduse juuninumbris Alliksaare vabavärsi tekkest ja poeetikast. (Juuni, 2024)


Etnoloogia kaasprofessor Aet Annist koos Lona Pälliga Sirbis artikli, kuidas rohepööre asetub inimeste igapäevaellu. (14.06.2024)


Eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker kirjutas Sirbis Lauri Sommeri raamatust "Vanaema sydame nimel". (14.06.2024)


Eesti kirjanduse nooremteadur Piret Põldver kirjutas Loomingus oma lapsepõlve lugemiselamustest. (Mai, 2024)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis Handi nõia pärandist. (31.05.2024)


 Fokloristika teadur Maili Pildi sulest ilmus kommentaar Eesti noortevaldkonna ajakirja MIHUS artiklile "Vandenõuteooriad ja noored" (Autor: Oksana Belova-Dalton). (15.05.2024)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahil ilmus Postimehes Ivar Paulsoni raamtu "Hinged, vaimud ja jumalad" (koost. Indrek Peedu; Ilmamaa, 2024) tutvustus. (08.05.2024)


Maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman koos Maria-Kristiina Lotmaniga kirjutasid Keeles ja Kirjanduses Harald Rajametsa luuleloomest. (Mai, 2024)


Kultuuriteaduste instituudi doktorant Heili Hanil ilmus Keeles ja Kirjanduses artikkel eesti tankadest. (Mai, 2024)


Eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg kirjutas Sirbis utoopiast ja igavusest, Müürilehes ulme suutlikkusest tulevikku vaadata ning lisaks osales KUKU raadiosaates Kuue samba taga, kus rääkis sellest, mis teemad haaravad ulmekirjanikke. (03.05; 08.05; 29.04.2024)


Keeles ja Kirjanduses ilmus kultuuriteaduste instituudi doktorant Igor Kotjuhi raamatuarvustus Tõnis Vilu teosest. (Mai, 2024)


Eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk osales koos Tõnis Hallastega 4. mail eetris olnud Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud", mis volbriööga seoses oli pühendatud nõiaraamatutele ja nõidumisele. (04.05.2024)


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Saznovil ja Aasia uuringute ja folkloristika teadur Alevtina Solovyeval ilmus Postimehes artikkel Hiina ja Venemaa võitlusest Siiditee pärast. (27.04.2024)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis artikli Obi ugri sõjakunsti kujunemisest ja hiilgusest. (19.04.2024)


Teatriteaduse professor Anneli Sarol ilmus Sirbis koondarvustus Soome Rahvusteatri lavastusele "Maasikakoht" ja Maxim Gorki teatri lavastusele „Alice imedemaal“. (17.05.2024)


Etnoloogia kaasprofessor Aet Annistil ilmus Novaatoris intervjuu, kus ta räägib sellest, kuidas on ühiskondlikud hoovused ja hoiakud Eesti vabanemise järel meie keskkonnaaktivismi vorminud.Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis hantide ja manside sõjapidamisest alates pronksiajast kuni keskaja lõpuni. (19.04.2024)


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai kirjutas aprillikuu Keeles ja Kirjanduses artikli Oksüümoron: sürrealistlik oksüümoron ja arvustas Sirbis Aliis Aalmanni luuletuskogu „Väe võim“. (Aprill 2024; 22.03.2024)


Klassikaraadio saates Delta kajastati Francesca Arnavase ja Mattia Bellini kureeritud kunstinäitust "Kirjanduslike paikade muutumine". (08.04.2024)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahil ilmus Sirbis Mati Lauri raamatu "Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal" arvustus "Sissevaateid XVIII sajandi talurahva seksuaalellu". (05.04.2024)


Eesti kultuuriloolise arhiivi 95. sünnipäevale pühendatud Horisondis avaldasid tekste Arne Merilai, Rebekka, Maria-Kristiina ja Mihhail Lotman, Mart Velsker ning Tiiu Jaago. (19.04.2024)


Hedi-Liis Toome, Riina Oruaas, Janek Kraavi ja Jaan Ulst mõtestasid Teater. Muusika. Kinos kolme 2023. aasta uut tantsulavastust. (Märts, 2024)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis artikli "Ristimisretk Obi ugri maale". (15.03.2024)


Loomingus ilmus Maarja Pärtna intervjuu eesti kirjanduse nooremteaduri Piret Põldveriga. (Märts, 2024)


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai kirjutas Sirbis sellest, miks EWOD andmebaasi võib pidada kirjanduse geenipangaks. (01.03.2024)


UT ajakirjas ilmus vestlus eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tombergi ja eetikakeskuse projektijuht Triinu Laanega. Ühiselt vahetatati mõtteid kultuuripealinna kunstilise kontseptsiooni teemal. (Veebruar, 2024)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis hantide ja manside kuulsusrikkast ja kangelaslikust ajaloost. (16.02.2024)


Novaatoris kirjutati ülevaade Rebeka Põldsami doktoritööst „„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“. (13.02.2024)


Maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotmanil ilmus Keele ja Kirjanduse värskes kirjandusliku dekadentsi erinumbris (1-2, 2024) artikkel "Eesti dekadentlik sonett". (Veebruar, 2024)


Eesti kirjanduse nooremteadur Piret Põldveril ilmus Sirbis arvustus Carolina Pihelga romaanile „Lõikejoon“. Ühtlasi ilmus veebruarikuu Loomingus Pireti tekst "Kosjad" ja intervjuu Maarja Pärtnaga. (09.02.2024; veebruar 2024)


Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna nooremteadur ja doktorant Alina Oprelianska avaldas Balti kaasaegse kunsti veebiajakirjas Echo Gone Wrong arvustuse “Vägivalla manifest”. Arvustus on pühendatud väljapaistva Ukraina kunstniku Alina Kleytmani näitusele “Vägivalla lõputu sära”, mida eksponeeriti Kogo galeriis jaanuarini 2024. (Jaanuar, 2024)


Vikerraadio Välisilma saates kõnelesid etnoloogia professor Art Leete ja Jaak Prozes soomeugrilastest Venemaal Ukraina sõja taustal. (29.01.2024)


Sirbis kirjutavad mitmed teadlased, sh Art Leete ja etnoloogia teadur Jana Reidla etnoloogia osakonna projektist "Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas", mis sündis koostöös Kogo Gallery ja Rakendusliku Antropoloogia Keskusega Kultuuriministeeriumi rahastusel. (26.01.2024)


Etnoloogia kaasprofessor Aet Annist kirjutas Sirbis muutustest. (26.01.2024)


Noorte väljarände teemal arutlesid mitmed teadlased, teiste hulgas etnoloogia teadur Terje Toomistu ja etnoloogia kaasprofessor Aet Annist. Loe lähemalt Sirbist. (19.01.2024)


Võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas kirjutas Sirbis Eeva Piirimäe raamatust "Herderi poliitiline mõte". (12.01.2024)


Teatriteaduse nooremlektor Riina Oruaas kirjutas Sirbis Tartu Uue teatri ja EMTA lavakunstikooli lavastusest „Päva lõpuks, kiigu“. (12.01.2024)


Etnoloogia teadur Terje Toomistu rääkis Vikerraadios Eesti dokumentaalfilmist ja enda tegemistest dokumentalisti ja antropoloogina. Ühtlasi ilmus etnoloogia osakonnas läbi viidud projektist "Noored eestlased välismaal" tõukunult vestlusring Sirbis, kus teiste seas osalevad projektis töötanud vanemteadur Aet Annist ja teadur Terje Toomistu. (06.01.2024)

Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis sellest, et sõdu on igasuguseid ja mõned nendest muutuvad legendaarseks, isegi need, mis toimuvad kaugel ja võiks juhtuda, et keegi neist midagi ei kuule. (15.12.2023)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis tundra mässu prototüübist (15.12.2023).


Eesti kirjanduse nooremteadur Piret Põldver kirjutas Teater. Muusika. Kinos arvustus filmile "Tume paradiis" (Detsember, 2023).


Kultuuriteooria kaasprofessor Leena Käosaar kirjutas ajakirjas Keel ja Kirjandus Lilli Luugi romaanist "Minu venna keha" (Detsember, 2023).


Kirjandusteadlane Igor Kotjuh kirjutas Postimehes Hando Runneli luulest (02.12.2023).


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai kirjutas Loomingus Hando Runneli keeleteost (Detsember, 2023).


Teatriteaduse professor Anneli Saro rääkis Klassikaraadios Panso pärandist (28.11.2023).


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahil ilmus Sirbis artikkel eesti talunaiste suhteliselt tugevast positsioonist mderniseerumise eelsel ajastul (24.11.2023).


Teatriteaduse lektor Hedi-Liis Toome kirjutas portaalis Edasi arvustuse ühele praeguse aja kõige intrigeerivamale lavastusele - Tiit Ojasoo lavastatud “Vend Antigone, ema Oidipus” (23.11.2023).


Etnoloogia teadur Terje Toomistul  käis Perekooli taskuhäälingus rääkimas nii oma peamistest uurimisteemadest kui ka emadusest meie ühiskonnas (14.11.2023).


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas ERR-is soome-ugri ekstremismist Venemaal ja ERMi rollist selle õhutajana (11.11.2023). Ühtlasi kirjutas ta Sirbis sellest, kuidas  etnograafiast saab terrorism (10.11.2023).


Võrdleva kirjandusteaduse teadur Tetjana Kasima kirjutas Sirbis sellest, kuidas vajadus teiste inimestega seotud olla ja suhelda, näha ja nähtaval olla, on meie olemasolemise põhjapanev aspekt (10.11.2023).


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask rääkis Klassikaraadios soome-ugri rahvastest ja hõimuliikumisest (19.10.2023).


Teatriteaduse professor Anneli Saro kirjutas Sirbis Tartus asuvast Ohvitseride pargist ja arvustas Soome Rahvusteatri ja Eesti Draamateatri lavastust „Varamiehet/Varumehed“ (13.10.2023). Ühtlasi ilmus Anneli Sarol oktoobrikuu Loomingus analüüs Piret Jaaksi koondteosele „Sireenid” ja teisi näidendeid” (Oktoober, 2023).


Maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman, klassikalise filoloogia kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman ja semiootika külalisprofessor Mihhail Lotman analüüsisid Keele ja Kirjanduse oktoobrinumbris Artur Alliksaare häälikuinstrumentatsiooni. Koos Maria-Kristiina Lotmaniga kirjutas Rebekka Lotman ka Sirpi põhjaliku retsensiooni Linnar Priimäe ühtaegu tõsisest ja mängulisest "Medeiast" (Oktoober, 2023).


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Keele ja Kirjanduse oktoobrinumbris Aado Lintropi mäluteekonnast Soome-Urgri maades (Oktoober, 2023).


Berliini Ida-Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse teadur Tatiana Zhurzhenko andis intervjuu ERR-is mälupoliitika teemal Ukraina-Vene konfliktis. (Tatiana Zhurzhenko oli konverentsi Post-Socialist Memory Cutlures in Transition üks peaesinejatest, konverentsi kaaskorraldajaks oli etnoloogia osakonna uurimisprojekt MNEMUS ((PRG1097) (07.10.2023).


Etnoloogia teadur Terje Toomistul ilmus ajakirjas Edasi artikkel "Eesti kui üleilmne võrgustik", mis koos Aet Annisti ja Rein Murakaga avaldatud raportist „Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhe Eestiga ja tagasipöördumine“ tõukunult arutleb kasvavast mobiilsusest mõjutatud tuleviku-Eesti teemal (02.10.2023). 


Eesti kirjanduse lektor Andrus Org arvustas Sirbis Tõnis Tootseni allegoorilist romaani "Ahvide pasteet"(08.09.2023).


Võrdleva kirjandusteaduse nooremteadur Tetyana Kasima avaldas Sirbis artikli Tartus toimunud UIT festivali kohta (01.09.2023).


Etnoloogia teadur Terje Toomistu andis "Noored eestlased välismaal" projekti tulemuste kohta intervjuu Vikerraadios (September, 2023).


Eesti kirjanduse lektor Andrus Org ja Merilin Aruvee (TLÜ) andsid ajakirja Oma Keel artiklis “Kas siis selle maa keel ja selle rahva kirjandus…?”  ülevaate riikliku õppekava keele ja kirjanduse ajakohastatud valdkonna- ja ainekavadest. (2023 kevad, nr 46)


Võrdleva kirjandusteaduse nooremteadur Saara Lotta Linno kirjutas ajakirjas Keel ja Kirjandus Wimbergist Buratino-põlvkonna vaatenurgast. (Juuni, 2023)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Elo Hanna Seljamaa kirjutas ajakirjas Keel ja Kirjandus ajaloolisest Ingerimaast ja selle identiteedist. (Juuni, 2023).


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Saznovil ilmus Äripäevas artikkel sellest, kuidas poliitilisest laibast liidriga Valgevene sobib Kremlile "võiduks". (13.06.2023)


Ajakiri „Muuseum“ 1(50) avaldas 2023 kevadsuvises veebinumbris Jana ReidlaRein Muraka ja Ene Kõresaare artikli „Balti riikide muuseumid ja muuseumitöötajad uuringupeeglis“. (NR 1 (50) 2023 - KEVAD/SUVI)


Ilmus Eesti Rahva Muuseumi 64. aastaraamat „Kohanevad ja eksperimentaalsed muuseumid“. Kogumikus on avaldatud ka artikkel „Etnograafiapärandi määratlemisest ja kogumisest Eesti muuseumides”, mille autorid on Jana Reidla, Kirsti Jõesalu ja Ene Kõresaar. (08.06.2023)


Taskuhäälingus Tartu Hääl on ilmunud Ümberlülituse festivali vestlusring „Kaasaegsed etenduskunstid Tartus: mis, kus ja kellele?", kus teatriteaduse nooremlektor Riina Oruaas osales Tartu Interdistsiplinaari esindajana. (09.05.2023)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask kirjutas Eesti Ekspressis loo soome-ugri põlisrahvaste eepostest ja põlisrahvaks olemise problemaatikast ja Novaatoris ilmus lugu vadja mütoloogia teemadel. (10.05.2023; 28.04.2023)


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Saznovil ilmus Postimehes artikkel "Õigeusklik džihaad kui Pax Russica üks relvi" (kaasautor Urmas Asi). Samuti esines ta Sudaani sündmuste teemal ETV+is ning Mäetaguste 85 numbris ilmus koostöös Andrew Schumanniga artikkel „Mesopotaamia jumalanna Nanāia mõjudest Kesk- ja Lõuna-Aasias“. (28.04.2023; 24.04.2023; mai, 2023)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Tiiu Jaago arutles ajakirjas Keel ja Kirjandus tõsielu ja sellest jutustamise seoste üle. (Mai, 2023)


Etnoloogia teadur Terje Toomistu rääkis etnoloogia osakonnas läbi viidud "Noored eestlased välismaal" projekti uurimistulemustest Kuku raadiosaates "Kuue samba taga". (Mai, 2023)


Instituudi koordinaator Sille Vadi käis Klassikaraadios jagamas muljeid Tambergi ooperi "Cyrano de Bergarac" esietendusest. (22.04.2023)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Arvo Valtoni soome-ugri mälestuste raamatule arvustuse, mõtiskledes Valtoni rolli üle soome-ugri liikumises. Samuti kirjutas ta Sirbis Lääne-Siberi põliselanike püüdlustest võidelda üha laieneva naftatööstusega Venemaal. (Aprill, 2023)


Eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg kirjutas uudsest ruumi- ja mõtteeksperimendist ehk Utoopia Saatkonnast. (12.04.2023)


Eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker käis raadiosaates "Loetud ja kirjutatud" rääkimas legendaarse luulekogu "Närvitrükk" uustrükist. Ühtlasi käis ta ETV saates "Artur Alliksaar 100" meenutamas ühe geniaalseima poeedi elu ja loomingut. (25.03.2023; 15.04.2023)


Kirjandusteooria teadur Francesca Arnavas kirjutas Sirbis rahvusvahelisest tulevikukirjade projektist, mille partneriks oli Tartu Ülikoolis kirjandusteooria professori Marina Grišakova juhitav narratiivi, kultuuri ja kognitsiooni uurimise rühm. (31.03.2023)


Merili Metsvahil ilmus väljaandes Keel ja Kirjandus 3 (2023) Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva raamatu "Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis" arvustus (Märts, 2023).


Eesti ja võrdleva rahvaluule teadur Kristel Kivari käis kõnelemas Folkloorinõukogu podcastis Folkst (Märts, 2023).


Kultuuriteooria kaasprofessor Leena Käosaarel ilmus väljaandes Keel ja Kirjandus 3 (2023) raamatu "Ellen Niit. Heleda mõtte laast" arvustus (Märts, 2023).


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi andis intervjuu R2 Plussis naiste elust Eestis läbi ajastute (08.03.2023).


Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja, kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma rääkis Vikerraadio saatesarjas "Laulupeo nähtamatud lood" laulupidude püsimajäämise põhjustest (12.03.2023).

Samuti kõneles ta Vikerraadio saatesarjas "Laulupeo nähtamatud lood" laulupeo traditsiooni kujunemisest (05.03.2023).


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis sellest, kuidas põlisrahvaid ja -vähemusi Ukrainas toimuvas sõjas rohkem hukka saab Vene mobilisatsiooni eripärade, põliselanike eluviisi ja kohaliku infovälja iseärasuste tõttu (03.03.2023).


Etnoloogia doktoriõppe ekstern Jaak Prozes arutles Sirbis Venemaa 2020. aasta rahvaloenduse tulemuste üle ja selle üle, kus on tema koht elus (10.02.2023). 


Etnoloogia kaasprofessor Aet Annist kirjutas Müürilehes kiilmasüüdimatusest Eesti ajakirjanduses (08.02.2023).


Etnoloogia teadur Terje Toomistu kirjutas ajakirjas Vikerkaar soost ja seksuaalsusest eestlaste rändekäitumises. Seotud teemal ja laiemalt uurimusest "Noored eestlased välismaal" rääkis Terje ka Vikerkaare taskuhäälingus (veebruar, 2023). 


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis keskkonnaprobleemidest (03.02.2023). 


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Saznov andis kommentaari  ETV+ saatele "Orbita" teemal Türgi ja Rootsi suhted pärast Koraani põletamisega seotud intsident. Samuti andis ta kommentaari ETV+ saatele "Horisont", kus rääkis maavärina võimalikest mõjudest Türgi ja Süüria poliitilisele maastikule. Lisaks esines ta KUKU raadios Iraan ja inimõiguste teemal (veebruar, 2023).


Maailmakirjanduse emeriitprofessor Jüri Talvet esines eesti kirjanduse päeval Pärnu Koidula Muuseumis vestlus-ettekandega. (30.01.2023)


Eesti kirjanduse nooremteadur Joosep Susi ja eesti kirjanduse lektor Andrus Org jagasid 6. jaanuari Sirbis oma mõtteid kirjandusõpetuse ja koolikirjanduse teemal “Praegused noored õpivad tiu-tiu! teisiti”. (06.01.2023)


Maailmakirjanduse magistrant Laura Pääbo käis koos oma juhendaja, maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotmaniga Klassikaraadio kirjandussaates "Gogol" rääkimas endi koostatud maailma armastussonettide valikkogust "Ma nägin päiksepaistet vihmasajus". Lisaks ilmus lugemiseks ERRi kultuuriportaalis kolm sonetti kogumikust (13.01.2023). 


10. jaanuaril toimus Eesti kirjanduse professuuri ja Tartu Ülikooli Kirjastuse kolmikesitlus. Eesti kirjanduse professor Arne Merilai tutvustas oma artiklimonograafiat "Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022", eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker tutvustas oma artiklimonograafiat "Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020" ja suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur Tiit Hennoste tutvustas oma artiklimonograafiat "Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021". Üritust on võimalik järelvaadata näiteks SIIT. (10.01.2023)


Kultuuriteaduste instituudi teadlased Laur VallikiviDanila RõgovskiAleksandr Pantšenko ja Art Leete osalesid ajakirja "Антропологический форум" vestlusringis, kus arutati materiaalse pöörde üle religiooniantropoloogias. (Jaanuar, 2023)

Kultuuriteaduste instituudi vilistlase Kristina Birk-Vellemaa veetavas Sekspositiivi taskuhäälingu II hooaja avasaates oli külas etnloogia teadur Terje Toomistu. Vestlusteemadeks olid sugu ja seksuaalsus kultuuris, seksuoloogia ja antropoloogia seosed, esoteerika ja spirituaalsus, aga ka Terje teekond ja töö feministliku antropoloogia valdkonnas. (Jaanuar, 2022)


Teatriteaduse nooremlektor Riina Oruaasal ilmus detsembris ilmus kaks aastakokkuvõtet: Teater. Muusika. Kino teatriankeedis ja ERR-i kultuuriportaalis „Ülevaade. Teatriaasta 2022“, kus paluti 2022. aastast välja tuua lavastus, mis seda teatriaastat defineerima jäi. Riina jaoks oli see Lauri Lagle „Ainult jõed voolavad vabalt“ Von Krahli Teatris. (Detsember, 2022)


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai pidas Rahvusülikooli 103. aastapäeva aktusel kõne Viivi Luigele rahvusmõtta auhinna üleandmisel (02.12.2022) ning Eesti Ekspressis ilmus Arne Merilai essee, mis põhineb tema peetud kõnel (17.12.2022).


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazanovi kommentaar olukorrast Iraani teemal ilmus venekeelses ERRis, ETV+s (10.12.2022). Samuti ilmus lugu "Kadõrovi klanni jäljed ja tšetšeenide kriminaalne võrgustik Euroopas" Postimehes (10.12.2022).


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas aasta viimases Sirbis soome-ugri ühisjoontest karude ja kalade näitel (16.12.2022). Samuti ilmus tal ajakirjas "Keel ja kirjandus" aritkkel soome-ugri etnograafia kujunemisest 19. sajandil ja sellest, kuidas see oli seotud ravustunnete ja koloniaalse diskursusega (November, 2022). 


Ajakirja Akadeemia 12. numbris ilmus toimetaja Lauri Pilteri tõlkes ja saatesõnaga keskaja inglise kirjaniku Geoffrey Chauceri eepilise poeemi "Heade naiste legend" 8. peatükk "Phyllise legend". (Detsember, 2022)


Etnoloogia teadur Terje Toomistul koos Andu Rämmeri ja Rein Murakaga ilmus artikkel noorte väärtuste seostest nende rändekäitumisega ajakirjas Riigikogu Toimetised. (28.11.2022) Artikkel põhineb "Noored eestlased välismaal" (www.eva.ut.ee) uurimusel. Samuti osales Terje Toomistu Vikerraadio Uudis+ saates (26.11.2022) seoses uue karistusseadustiku vastuvõtmisega Indoneesias, mis muuhulgas kriminaliseerib abielueelse ja -välise seksi. Samuti osales ta koos Herbert Murdiga taskuhäälingus "Tähenduse teejuhid"(04.12.2022), kus vestlus tõukus dokumentaalfilmist "Nõukogude hipid".  


Terje Toomistu osales ka Progressiivse Liikumise korraldatud Mõtteruumi arutelul "Seksitöö või prostitutsioon: keelata või lubada", kus teiste seas osales ka etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriprogrammi vilistlane Kristina Birk-Vellemaa. Arutelu saab järele vaadata SIIT. (28.11.2022)


Etnoloogia teadur Terje Toomistu osales naistevastase vägivalla teemalisel Eesti Rahvusraamatukogu arutelusaates "RaRa Infomüra: Valed, vägivald ja naised". (18.11.2022) 


Teatriteaduse professor Anneli Saro kirjustas Sirbis Vanemuise teatri uuslavastustest „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“. (18.11.2022)


Etnoloogia kaasprofessor Laur Vallikivi kommenteeris Novaatori loos väikeste põliskeelte olukorda koos soome-ugri keelte lektori Nikolai Kuznetsoviga.(02.11.2022)


"Uudishimu tippkeskus" saatesarjas rääkis eesti kirjanduse professor Arne Merilai sellest, kuidas geneetika on poeetikas. (27.10.2022)


Eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor Janek Kraavi rääkis "Loetud ja kirjutatud" raadiosaates transgressiivsest kirjandusest. (22.10.2022) 


Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis rääkis vabade kunstide professor Reet Aus saastavast rõivatööstusest, kangajääkidest valminud riietest ning eetilisest kaubandusest. Samas numbris ilmus intervjuu eesti ja võrldeva rahvaluule professor Ülo Valguga. (Oktoober, 2022)


Maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman avaldas Loomingu oktoobrinumbris luulearvustuse "Triin Paja vastavused" ning novembrikuises Keeles ja Kirjanduses analüüsi "Martin Lipu hiliste värsside semantikast". (Oktoober ja november, 2022)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis rõhumisest ja vastupanust põhjarahvaste ülestõusude ajal Nõukogude Liidu vastu. (14.10.2022)


Kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaar rääkis KUKU raadios projektist "Eestisse varju", samuti ilmus projekti raames ka lugu Tartu Postimehes. (10.10.2022; 30.09.2022)


Etnoloogia lektor Ester Bardone koos Anu Kannikese, Marleen Metslaiu ja Pille Runneliga kirjutas Keel ja Kirjandus 10 numbris artikli "Tekstiloome ja keeleaines etnoloog Aliise Moora teadustöös"(Oktoober, 2022)


Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask rääkis raadiosaates Huvitaja läänemeresoome hõimurahvastest ning eestlaste perspektiivist neile ja meie enda soomeugrilusele. (05.10.2022)


Etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventsel selgitas Postimehes, kuidas Vene noorte apoliitilisus on kaasa aidanud Putini autokraatia tugevnemisele. (03.10.2022)


Post-sõnastiku sarjaga taasalustas Sirbis eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor Janek Kraavi. (30.09.2022)


Postimehes ilmus intervjuu teatriteaduse lektor Hedi-Liis Toomega, kes räägib oma teatrimaastiku karjääri algusest, Draama festivalist ja paljust muust. (09.09.2022)


Eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor Janek Kraavi jagas mõtteid Lydia Kangi romaanist "Oopium ja absint". (09.09.2022


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis soomeugrilaste maailmavaate mõistmisest. (16.09.2022)


Etnoloogia lektor Ester Bardone kirjutas ajakirjas Horisont 1911. ilmunud esimesest algupärasest eestikeelsest taimetoidu kokaraamatust. (23.07.2022)


Etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventsel kirjutas ajakirjas Horisont põhjarahvaste suhtest alkoholiga. (23.07.2022)


Etnoloogia külalisprofessor Aleksander Pantšenko kirjutas Postimehes venemaalaste suhtumisest Ukrainas toimuvasse sõtta läbi "sõjareligiooni"(20.07.2022)


Eesti kirjanduse lektor Andrus Org kirjutas ajakirja Looming (nr 7) ülevaate viimase kümnendi eesti noortekirjandusest: "Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri"(Juuli, 2022)


Eesti kirjanduse lektor Andrus Org ja eesti keele lektor Riina Reinsalu avaldasid ajakirjas Keele ja Kirjandus (nr 7) artikli "Kuidas lugeda kaaneteksti?.(Juuli, 2022)


Teatriteaduse lektor Hedi-Liis Toome kirjutas Sirbis Endla teatri lavastusest "Kolm õde". (17.06.2022)


Etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventsel kirjutas ajakirjas Horisont väikerahvaste vastupanuvõimest. Lugu on võimalik lugeda Postimehe veebist. (12.06.2022)


Etnoloogia kaasprofessor Aet Annisti artikkel Müürilehes "Kui loodus asub tunnistajapinki".(22.06.2022) Lisaks mainiti ülikooli "Värske teaduse" mai numbris Annisti teadusartiklit sildistamise ja kihistumise teemal. (24.05.2022)


Etnoloogia professor Art Leete kirjutas Sirbis obiugrilaste ja samojeedide olematust sõjast. (20.05.2022)


Etnoloogia teadurid Eva Toulouze ja Liivo Niglas kirjutasid Sirbis udmurdi traditsioonilistest palvetest (20.05.2022).


Jaak Prozes kirjutas Sirbis Eva Toulouze'i raamatust "Minu Udmurdimaad. Välitöö märkmeid ja mõtisklusi" (20.05.2022).


Folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova kirjutas vandenõuteeoriatest ja sellest, miks need on laialt levinud (03.06.2022). 


Suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene Kõresaar rääkis Tartu Postimehel oma mälu-uuringuid puudutavast uurimistööst (03.06.2022).


Eesti kirjanduse lektor Andrus Org kirjutas ERR-is kirjandusõpetuse vabadusest ja vastutusest (19.05.2022)


Vana Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov kirjutas ERRis Venemaa lääne-vastastest narratiividest koroona ajal (05.01.2022), Postimehes Venemaa propagandast(12.03.2022) ja infosõjast (20.04.2022). 


Maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman kirjutas Novaatoris instaluulest, selle populaarsust ja luule tähendusmehhanismide teisenemist Instagramis (13.05.2022).


Etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventsel käis kõnelemas Jukuraadios (ehk Juki-Kalle Raidi köögilaua taga) (31.03.2022) Venemaa elanike igapäevastest mõttemustritest ja teleka rollist selles, samuti kirjutas ta ERR-is (28.04.2022) sellest, miks ukrainlaste puhul ei saa käsitleda rahvuslikku identiteeti ainult keelepõhiselt nagu eestlastele omane.


Etnoloogiateadur Terje Toomistu vestles saatesarjas "Globaalsed eestlased" (22.04.2022) inimlikkuse üle piiridega ja piirideta maailmas, samuti andis Terje intervjuu ajakirjas Peegel (mai 2022) ning Eesti diasporaa ajalehes Eesti Elu (06.05.2022).


Vanemteadur Aet Annist kirjutas Müürilehes keskkonnapõgenike staatusest ja ebavõrdsusest (24.05.2022) ning huumori rollist ja vastutusest sõdade keskel (29.05.2022). Edasi.org-is (18.04.2022) ilmus artikkel sellest, et kriisidega hästi toimetulevas ühiskonnas ei jäeta kedagi kõrvale. 


Ööülikoolis käis rääkimas Leena Kurvet-Käosaar sellest, miks ja kuidas inimesed reisivad (08.04.2022). 


Terje Toomistu rääkis Edasi taskuhäälingus "Tagasi" dokumentaalfilmidest ja empaatiast (26.03.2022).


Madis Arukask kõneles Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud: "Kalevipoeg" 160“ (12.03.2022).


Aet Annisti keskkonnakolumnid Müürilehes - "Kuidas teadmist mädandada" (16.03.2022) ja "Huumoriga õuduste vastu" (29.04.2022).


KUKU raadiosaates "Kuue samba taga" räägib kirjandusteooria professor Marina Grišakova oma rahvusvahelisest tulevikukirjade projektist (21.02.2022). 


Tartu linn valis 2021. aasta nooreks kultuurikandjaks kirjandusring Ellipsit eestvedava kolmiku: Kerstin Vesteli, Saara Lotta Linno ja Lisanna Lajali (18.02.2022).


Doktoritöö otsis kohta lubatu piire kompavale kirjandusele, eesti kirjanduse nooremlektor Janek Kraavi doktoritööst, Novaator (14.02.2022).


Terje Toomistu: tagasipöördujad vajavad ühiskonna tuge, etnoloogia teadur Terje Toomistu arvamus, Postimees (14.02.2022).


Terje Toomistu: iga välismaale kolinud inimesega saaks põneva intervjuu, intervjuu etnoloogia teadur Terje ToomistugaERR (11.02.2022).

Volkslied, Weltliteratur ja eesti kirjandus, intervjuu võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukasega, Sirp, 19.11.2021


Kirjadesse kätketud Eesti, Leena Kurvet-Käosaare arvustus teose "Elisabeth van den Bosch-de Jongh, Kirjad läände. Jõuka hollandlanna kõrvalpilk Eestile, kirju aastaist 1917–1929" kohta, Sirp 12.11.2021


Milline on kirjalikkuse ja kirjasõna tajumine meie mittekirjalikus kultuuris ja hõimurahvaste regilauludes? Madis Arukask kõneleb oma uurimisteemadest ja välitöödest, Kuku Raadio Podcast 18.10.2021

Elas kord robot...,  Andrus Org analüüsib Stanisław Lemi "Robotite muinasjutte", Sirp 17.09.2021


Eesti folkloristid kogusid nõukogude rahvaluulet ainult näiliselt, doktorant Kaisa Langer tutvustab oma doktoritööd, ERR Novaator 31.08.2021


Hindamatu panus feministlikku antropoloogiasse, Terje Toomistu Margaret Meadi raamatust "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas", Sirp 02.07.2021


Kas Kihnus elab üks viimaseid matriarhaalseid ühiskondi?, magistrant Mare Mätase mõtted oma kultuurikeskkonnast, Sirp 02.07.2021


Suitsu nurk VI - Jan Kausi „Balti jaam“, Joosep Susi ruumilisest konkreetsusest ja ajalisest määratlematusest, Sirp 18.06.2021

Soome-ugri animism enne kultuurirevolutsionistlikku teooriat, Art Leete vahendab Georgi ja Castréni kirjeldusi, Sirp 11.06.2021


Post-sõnastik LVI – analepsis, Janek Kraavi vaatab ajas tagasi, Sirp 04.06.2021


Eesti huvid Arktika võidujooksus, Aimar Ventsel riikide tungist põhja, Diplomaatia 05.2021


Mongoolia avab end rahvausundi abil moodsale maailmale, Alevtina Solovyeva tutvustab oma doktoritööd, ERR Novaator 26.05.2021


Pavel Varunini Rääbu-lugude omailm, Andrus Org Peipsiveere koeruskala kunstmuinaslugudest, Sirp 14.05.2021


Teated teispoolsusest? Ülo Valk vaimumaailma teaduslikust tõlgendamisest, Müürileht 13.05.2021

Suitsu nurk V - Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“, Joosep Susi puukärust, elust ja ajast, Sirp 07.05.2021


Tšornobõli vandenõuteooriaid saadab poliitiline maik, Anastasiya Astapova tuumakatastroofi tõlgendustest, ERR Novaator 26.04.2021


Suitsu nurk IV - Hasso Krulli „Modern Discourse“, Joosep Susi ja Neeme Lopp postmodernliku mängu postmodernlikust mängust, Sirp 23.04.2021


Üleloomulik loodus, Ülo Valk üleloomulikkuse ja looduse mõistetest neoanimistlikust vaatepunktist, Postimees: Tähenduse teejuhid 23.04.2021


Kui su elu ei rahulda sind, siis loo uus, intervjuu Aimar Ventseliga muusikalistest subkultuuridest, Müürileht 12.04.2021

Rahvuskirjandusest globaalsete võrgustike poole, Sven Vabar maailma huvist eesti kirjanduse vastu, Sirp 09.04.2021


Raamatusarjast "Balti kirjakultuuri ajalugu", Liina Lukas tutvustab 8-osalisena kavandatud sarja avateost, Klassikaraadio, Delta 05.04.2021


Komi koera elu, Art Leete selgitab, miks koerad kõiges süüdi on, Sirp 26.03.2021


Suitsu nurk III - Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“, Joosep Susi tähendustasandite põimumisest, Sirp 26.03.2021


Miks Venemaa ei pöördu Aasiasse?, Aimar Ventsel arutleb, ERR Arvamus 20.03.2021

Post-sõnastik LV – sarimõrvar, Janek Kraavi kurikaela narratiivi muutumisest, Sirp 19.03.2021


Veel kord upanišadidest, emotsioonideta, Ülo Valk mõtestab vanaindia pärimust, Sirp 05.03.2021


Piiritud lennud paigalseisus, Terje Toomistu oma dokumentaalfilmi "Nõukogude hipid" kesksest isikust Aare Loitist, Vikerkaar 02.2021


Jüri Talveti ajastu Eesti kirjandusteaduses, Liina Lukas, Sirp 19.02.2021


Komi nõia nutitegu, Art Leete jagab viiteid tulevikuennustamiseks, Sirp 19.02.2021


Suitsu nurk II - Paul Celani „Todtnauberg“, Joosep Susi kõrvutab kaht eestikeelset tõlget, Sirp 12.02.2021


Punk on innovatiivne ja konservatiivne, Aimar Ventsel tutvustab oma Ida-Saksa punkliikumist käsitlevat monograafiat, ERR Aktuaalne Kaamera 15.01.2021


Post-sõnastik LIV – immersioon, Janek Kraavi laseb end kaasa haarata, Sirp 15.01.202

Varasemaid instituudi töötajate meediakajastusi vt Tartu Ülikooli meediamonitooringu lehelt.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!