Kirjanduse ja teatriteaduse osakonna teadustöö
Kirjanduse ja teatriteaduse osakonnas uuritakse kirjanduse ajaloolist teisenemist kultuuridevahelise protsessina kirjanduse suhteid ja lõimumist erinevate kunstiliikide (visuaalkunstid, muusika) ning teadusaladega (esteetika, filosoofia, ajalooteadus, antropoloogia) ning viiakse läbi etendusanalüüsi meetoditele ning retseptsiooniuurimisele uurimisprojekte.
Vaata ka:
-
Eesti kirjanduse õppetool
-
Võrdleva kirjandusteaduse õppetool
-
Kirjandusteooria ja uuringute õppetool
-
Teatriteaduse õppetool
Kultuuriteaduste instituudis tegutseb võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukase eestvedamisel ETAG-i rühmagrant "Lüürilise luule tegur väikeste kirjanduste kujunemisel". Projekti eesmärk on uurida lüürilise luule tegurit Euroopa "väikeste kirjanduste" kujunemisel. Uurimisrühma huvi keskpunktis on Baltimaade mitmekeelne luule 18. sajandist kuni 1918. aastani, selle vastastikmõjud, eeskujud, suhe rahvalaulu ja tõlkeluulega. Uurimistulemusi võrreldakse teiste Euroopa kirjandustega, mis on kujunenud sarnastes tingimustes, selgitamaks lüürika rolli neis ning mitmekeelsuse, domineerimise, suure ja väikese keele, suulise ja kirjaliku vahekorda.
Lisainfo ETIS-es
Kirjandusteooria professor Marina Grishakova juhendamisel töötab instituudis uurimisrühm narratiiv, kultuur ja kognitsioon, kus mõeldakse kriitiliselt narratiivi kui vaimu ja kultuuri vahelise seose üle. Uurimisrühm on huvitatud keerukate narratiivide ja esteetiliste vormide uurimisest, mis ringlevad kaasaegses kultuuris.
Uurimisrühma koduleht
Kirjanduse ja teatriteaduse osakonnast (Ülikooli 16-111) saab laenutada bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid. Lisaks köidetud eksemplaridele saab uuemaid töid lugeda ka pdf-failidena.
2013. aastal ja hiljem kaitstud 3+2 bakalaureuse- ja magistritööd on kättesaadavad ka TÜ digitaalarhiivist.
Vanemate tööde laenutamiseks ning kaitstud tööde nimekirjaga tutvumiseks tuleks pöörduda õppekorralduse spetsialisti poole: aivi.reimand@ut.ee
2022
Vladimir Pavlov
Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's Works
Juhaendaja: Liina Lukas
Saara Lotta Linno
Mitmekeelsuse poeetika eesti nüüdisluules: kuus juhtumit
Juhendaja: Liina Lukas
Hele-Mai Viiksaar
Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses
Juhendaja: Leena Kurvet-Käosaar; retsensent: Janek Kraavi
2021
Paula Taberland
Kirjanduslik melanhoolia: Clarice Lispector ja Virginia Woolf
Juhendajad: Marina Grišakova, Pinelopi Tsouva; retsensent: Jaak Tomberg
2020
Tetjana Kasima
Comparing and contrasting the works of James Joyce’s “Ulysses” and Virginia Woolf’s “Mrs. Dalloway” through the prism of flânerie
Juhendaja: Tiina Ann Kirss; retsensent: Eret Talviste
Karol Säär
Inspiratsiooni stiimulid isiklikus luulealbumis
Juhendajad: Arne Merilai, Mart Velsker; retsensent: Joosep Susi
2019
Tõnis Hallaste
Inimesetaolised tehisentiteedid teadusulmes
Juhendaja: Jaak Tomberg; retsensent: Andrus Org
Sandra Jürgenson
Naise minapildi kujunemine teise maailmasõja ajal kirjutatud naiste päevikute põhjal
Juhendaja: Leena Kurvet-Käosaar; retsensent: Ene-Reet Soovik
Ann Viisileht
Loodustunnetus Nikolai Baturini avarilmas ja Ladina-Ameerika selvaromaanis
Juhendaja: Liina Lukas; retsensent: Arne Merilai
Agne Pilvisto
E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar
Juhendaja: Neeme Näripä, Katre Talviste; retsensent: Marju Lepajõe
Eliisa Puudersell
M-äng Mati Undi loomingus
Juhendaja: Luule Epner; retsensent: Indrek Männiste
Ester Jürmann
Adonise „Arabia poeetika“. Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid
Juhendaja: Amar Annus; retsensent: Hasso Krull
2018
Krista Keedus
Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi “Hingede öös” ja ajaloolises sarjas
Juhendajad: Marina Grišakova ja Eva Lepik
2017
Kaisa Ling
In Search of the Neobaroque Image / Neobarokse kujundi otsinguil
Juhendaja: professor Jüri Talvet, op: Indrek Ojam
Katrina Saar
H. P. Lovecrafti õuduskirjanduslik filosoofia ja paralleele eesti kirjandusest A. Gailiti novellide näitel
Juhendaja: Andrus Org, op: Kairi Jets
2015
Maarja Soonberg
Linda Hogani “Päikesetormid”: ökofeministlik analüüs
Juhendaja: Kadri Tüür, op: Kairi Jets
Evelyn Fridolin
Peipsi-kirjanduse geokriitiline analüüs
Juhendaja: Kadri Tüür, op: Mart Velsker
Artur Kiris
Spordiromaan kui ilukirjanduslik žanr
Juhendaja: Marina Grišakova, op: Raili Marling
2014
Kristiina Lepa
[N]ostalgia kaasaegses eesti ja saksa kirjanduses
Juhendaja: Liina Lukas, op: Aija Sakova
Liisa Jõgi
Kurt Vonnegut traumakirjanikuna
Juhendaja: Lauri Pilter, op: Kersti Unt
Anu Varik
Võõra kujutamine totalitaarse idabloki teadusulmes
Juhendaja: Jaak Tomberg, op: Andrus Org
Maarja Pärtna
Kohad Ivar Ivaski luules
Juhendaja: Jüri Talvet, op: Lauri Pilter
Inga Sapunjan
Totalitarismi kujutamine Viivi Luige romaanis Ajaloo ilu ja Herta Mülleri romaanis Südameloom
Juhendaja: Liina Lukas, op: Kairit Kaur
2013
Kadri Naanu
Orjanduse kujutamine Toni Morrisoni romaanis “Armas” ja Eduard Vilde romaanis “Mahtra sõda”
Juhendaja: professor Tiina Ann Kirss, op: Leena Kurvet-Käosaar
2012
Karina Ivanova
Prantsuse „uue romaani” retseptsioonist nõukogude eesti kriitikas
Juhendaja: dotsent Liina Lukas, op: Katre Talviste
2011
Anete Kruusmägi
Asjad tegelaste maailmades: fenomenoloogiline vaade kirjandusele
Juhendaja: Marina Grišakova. Oponent: Jaak Tomberg
Helena Kesonen
„Cyrano de Bergerac“ adaptatsiooniteooria ja libretoloogia valguses
Juhendaja: Marina Grišakova. Oponent: Luule Epner
Elo Vilks
Prantsuse strukturalismi ja poststrukturalismi retseptsioon eesti esseistikas ja kriitikas
Juhendaja: Marina Grišakova. Oponent: Arne Merilai
Boris Veizenen
Rahvuslik Võõras prantsuse ja vene 19. sajandi esimese poole reisikirjades venelaste, eestlaste ja baltisakslaste näitel
Juhendaja: Kersti Unt. Oponent: Liina Lukas
Allan Männi
Surma kui eimiski kogemine ja tähendus läbi kirjanduse
Juhendaja: Marina Grišakova. Oponent: Leo Luks
2010
Merle Kivilo
Seto-eesti kultuuri identiteedikihistused Kauksi Ülle Taarkas
Juhendaja: Tiina Ann Kirss
Tiina Kattel
Leedu uuema romaani (1989-2010) arengutendentsid
Juhendaja: Jüri Talvet
Marika Kundla
Austria kirjanduse retseptsioon Eestis (1946-1991)
Juhendaja: Liina Lukas
2009
Kairi Jets
Gooti elemendid Angela Carteri jutukogus The Bloody Chamber ja Karen Orlau kogumikus Sealtmaalt (võrdlev analüüs)
Juhendaja: Marina Grišakova
Katrin Kangur
Jan Troelli Hamsun – filminarratiiv ja selle (auto)biograafilised alustekstid
Juhendaja: Marina Grišakova
2008
Teet Toome
Lootossuutra personoloogia
Juhendaja: Linnart Mäll, Jüri Talvet
2007
Sigrid Int
20. sajandi kirjanikke: Marta Sillaotsa kultuurivahendustegevus
Juhendaja: Liina Lukas
2005
Kersti Unt
Käsikirjad ei põle. Omakirjastuslikud väljaanded diskursiivsete muutuste kandjana nõukogude eesti kirjanduses
Juhendaja: Jüri Talvet
2004
Jaak Tomberg
Ekstrapolatiivne kirjutamine
Juhendaja: Jüri Talvet, Arne Merilai
Evelin Banhard
Sõnamängude analüüs W. Shakespeare`i Kaheteistkümnendas öös ja selle kahes eestikeelses tõlkes
Juhendaja: Kristiina Ross
2002
Katre Talviste
Eesti kriitikute kirjutatud prantsuse kirjandus. Tõlkekaanoni kujunemisest prantsuse-eesti kirjandussuhete näitel
Juhendaja: Tanel Lepsoo
Eneken Laanes
Jutustamise tematiseerimine Thomas Manni Doktor Faustuses ja Jaan Krossi Keisri hullus
Juhendaja: Mihhail Lotman ja Jüri Talvet
2001
Piret Peiker
Post-Colonial Change: Power, Peru and Estonian Literature. A Comparative Analysis of W.O. Horn`s Huaskar and Lydia Koidula`s The Last Inca of Peru
Juhendaja: Mihhail Lotman, Jüri Talvet
1998
Kersti Tarien
Black Humour in British Fiction of the 1950-60s
Juhendaja: -
1997
Liina Lukas
Võõra kujund baltisaksa kirjanduses
Juhendaja: Jüri Talvet
1994
Kerttu Veldi
Valgusmetafüüsika Odisseas Elitise ja Ivar Ivaski loomingus
Juhendaja: Jüri Talvet
Ülar Ploom
Francesco Petrarca Secretum filosoofilis-filoloogiline interpretatsioon
Juhendaja: Vittorio Roda, Jüri Talvet
1991
Tiina Kama
(090 Kam) – diplomitöö Eesti aines ajakirjas Books Abroad / World Literatute Today aastail 1967 – 1990
Juhendaja: Jüri Talvet
