Kultuuriteaduste instituudi vabaained 2023/2024 sügisel
Kultuuriteaduste instituut pakub 2023/2024 õppeaasta sügissemestril mitmeid vabaaineid kirjanduse, teatriteaduse, etnoloogia ja folkloristika erialadelt, sealhulgas on nimekirjas loovõppeained.
Võimalus on lähemalt tutvuda baltisaksa kirjanduse ja kultuuri ajalooga ning mõtestada selle vajalikkust eesti kirjandusloos. Samas saab pilgu heita tõlkijate ja toimetajate igapäeva muredesse ja rõõmudesse. Sügisel toimub ka praktiline loovõppeaine, kus tudengid saavad luua oma teose, mis teadlikult jäljendab oma eeskuju ülesehitust, stiili, laadi, retoorikat. Lisaks on võimalik tundma õppida maailmakirjanduse suuri tekste või heita pilk pärimusliku ajaloo uurimisse. Vabade kunstide professor Peeter Jalakas peab loengukursust eesti (teatri)kultuuri oluliselt mõjutanud tegelase elufilosoofiast, motiividest, loometehnikast, kunstiarusaamadest ja käivitavaist allusioonidest. Kas reaalsus on reaalne ja kas on olemas mingi universaalne meetod selle tajumiseks?
FLKU.05.076 Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (3 EAP) Liina Lukas jt
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade baltisaksa kirjanduse ja kultuuri ajaloost, käsitledes seda eesti kirjanduse kujunemise kontekstina, mille tundmine on vajalik eesti kirjandusloo arengute mõistmiseks. Kursuse keskmes on eesti ja baltisaksa kirjandussuhted, kuid viidatakse ka Baltimaade muukeelsete kirjandustraditsioonide (uusladina luule 17. sajandil, venekeelne kirjandus 19. sajandil) olemasolule. Baltisaksa kirjandust käsitletakse üldisemal sotsiokultuurilisel taustal, tutvustades põgusalt ka baltisakslaste teisi kultuurilisi tegevusvaldkondi (kunst, esseistika, ajakirjandus jne).
FLKU.05.025 Ilukirjanduse tõlkimise praktikum (3 EAP) Katre Talviste
Kursus tutvustab probleeme, millega tõlkijad (ja toimetajad) praktikas kokku puutuvad, ning võtteid nende lahendamiseks. Praktiliste harjutuste käigus tutvutakse eri liiki tekstide spetsiifikaga (mida pidada silmas jutustava ilukirjanduse, teatriteksti, esseistika tõlkimisel) ning kaalutlustega, mis tõlkija tööd juhivad (kuidas mõjutavad tõlkelahendusi ja tõlkija valikuid kontekst, sihtrühm, poeetika, keelenormid jm, kuidas jõuda adekvaatse lahenduseni detailide ja tervikteksti tasandil). Harjutusmaterjalina kasutatakse olemasolevaid tõlketekste (ei eelda lähtekeele tundmist) ning tõlgitakse iseseisvalt. Ühiselt tõlgitavate tekstide lähtekeel on inglise keel, individuaalseks tööks võib kokku leppida ka teisi lähtekeeli.
HVKU.05.053 Loovkirjutus: luule (3 EAP) Rebekka Lotman jt
Kauneid kunste on läbi aegade õpetatud eeskujude järgi. Kes ei tunne traditsioone, seni kasutatud vorme, ei suuda luua ka uusi. Eriti ilmne on see muusikas ja maalikunstis, kuid ka kirjanduses tekib uus vanade vormide teisendamisest ja purustamisest. Nagu abstraktse kunsti loomiseks tuleb kunstnikul vallata klassikalist maali, peaks vabavärsi kasutamiseks tundma traditsioonilisi vorme.
Kursus õpetab kirjutamiskunsti kirjandusloolises kontekstis, õppides tundma ja võttes eeskujuks traditsioonilisi luulevorme, žanre, stiile; tähelepanu all on korraga poeetika ehk teose ülesehitus ja retoorika, sõnakunst. Neile teadmistele tuginedes loob üliõpilane oma teose, mis teadlikult jäljendab oma eeskuju ülesehitust, stiili, laadi, retoorikat. Sellist aupaklikku jäljendamist nimetatakse pastišiks.
Kursuse sissejuhatav loeng tutvustab levinud meetrumeid, riimitehnikaid jm värsikunsti aluseid. Jätkatakse eri teemadel, igale keskendutakse kahel korral: esmalt loengus, avades vormi/stiili ajalugu ja poeetikat ning analüüsides lähilugemise meetodil ühte näidet. Seejärel on tudengil koduseks ülesandeks luua selles žanris/vormis pastišš, jäljendades teost selle eri tasandeil. Teisel kohtumisel toimub töötuba, kus analüüsitakse kodutöid rühmatööna. Kokku õpitakse kuut eri ajastutest ja kultuuridest pärit luulevormi/laadi: haiku, sonett, ballaad, regivärss, heksameeter ja räppluule.
HVKU.05.026 Uuemaid tekste maailmakirjandusest (1. osa, 3 EAP) Tiina-Erika Friedenthal jt
Kursuse eesmärgiks on tutvustada üliõpilaste maailmakirjanduse uuemaid tekste, seostades neid kaasaja probleemide ja temaatikaga. Kursus on üles ehitatud erinevate üksuste õppejõudude koostööle. Võetakse läbi 6-7 teost maailmakirjandusest. Igale teosele pühendatakse üks loeng ja üks seminar. Loengus annab õppejõud käsitletavale teosele tausta, paigutab ta vastava maa kirjanduse konteksti, tutvustab autorit ning jagab ülesanded teose analüüsiks seminaris.
HVKU.04.029 "Pärimuslik ajalugu: interdistsiplinaarse uurimise näide" (6 EAP). Tiiu Jaago
Kursus koosneb kolmest alateemast: (1) teoreetiline raam (pärimusliku ajaloo uurimisviisi kujunemine, interdistsiplinaarsus, põhimõisted); (2) allikad (allikaspetsiifika, allikate kombineerimine uurimistöös), (3) tekstianalüüsi viisid. Kursuse eesmärgid on:
1) tutvuda pärimusliku ajaloo uurimise ja selle kujunemisega interdistsiplinaarses ja rahvusvahelises kontekstis
2) tutvuda suulise ajaloo / pärimusliku ajaloo uurijate ja uurimustega
3) tutvuda digiarhiivide kasutusvõimaluste ning allikaanalüüsi viisidega pärimusliku ajaloo uurimisel
Vabade kunstide professuuri loeng:
HVKU.00.008 Tajumise kunst ja kunsti tajumine Sigismund von Krahli reaalsusteoorias (3 EAP) Lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas
Kursuse annab huvilistele aimu mitmekümne aasta jooksul eesti (teatri)kultuuri oluliselt mõjutanud tegelase elufilosoofiast, motiividest, loometehnikast, kunstiarusaamadest ja käivitavaist allusioonidest. Järjekindlamad saavad võimaluse kõike omal nahal proovida. Õppeaine põhikomponendid on loengud, vestlused ja erinevas formaadis salvestised. Salvestised on kaudses seoses loengute-vestlustega, seda kas kontekstuaalses, sisulises või tehnilises mõttes. Läbivaks motiiviks on reaalsus ja selle erinev tajumine. Kas reaalsus on reaalne ja kas on olemas mingi universaalne meetod selle tajumiseks? Kontekst, värvid, sagedused ja pausid. Madal ja kõrge kunst. Efektid ja illusioonid.
Tutvu ka teiste humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loetavate vabaainetega
