Leena Kurvet-Käosaar

Image

Leena Käosaar on kultuuriteooria kaasprofessor. Ta õpetab kirjandusteaduse, kultuuri- ja kirjandusteooria ja soouuringute alaseid kursusi, samuti Eesti kirjandust välisüliõpilastele ning loovkirjutamist (elulookirjutamise rühm). Ta on õppinud inglise filoloogiat (Tartu Ülikool, BA 1993) ja võrdlevat kirjandusteadust (Indiana Ülikool, MA 1997; Tartu Ülikool, PhD 2006). 2011. aasta sügisel oli ta Fulbright Fellow Hawaii Ülikooli Center for Biographical Research juures ja 2023 sügisel Juris Padegs Research Associate MacMillan Center for European Studies Yale’i Ülikoolis. Tema doktoritöö “Embodied Subjectivity in the Diaries of Virginia Woolf, Aino Kallas and Anaïs Nin” käsitleb kehastunud subjektsuse ja modernistliku loomepoeetika seoseid naiskirjanike päevikutes.

Tema teadustöö lähtub mälu-, narratiivi- ja traumauuringute teoreetilistest raamistikest ja keskendub omaelulookirjutuse erinevatele žanritele (autobiograafiad, memuaarid, kirjad, päevikud, elulood), Eesti omaelulookirjutuse traditsioonile taasiseseisvus-perioodil, stalinistlike repressioonide vahendamisele elulugudes (fookus küüditamise- ja sunnitöölaagri kogemusel) ja Eesti Läänediasporaale. Tema teadustöö on ilmunud ajakirjades „Biography, An Interdisciplinary Quarterly“, „Prose Studies“, „Journal of Baltic Studies“, „European Journal of Life Writing“, „Interlitteraria“, „Keel ja Kirjandus“, „Methis“, Ariadne lõng“ ning mitmetes kogumikes ja käsiraamatutes, nt „Routledge Handbook of Literature and Taruma“ (Routledge, 2020) ja „The Diary. The Epic of Everyday Life (Indiana UP, 2020).“ Ta on ajakirjade „Methis“, „Ariadne lõng“ ja „European Journal of Life Writing“ toimetuskolleegiumite ja International Auto/Biography Association Europe (IABA Europe) juhtkomitee liige.

Uurimistöö suunad: eesti omaelulookirjutuse traditsioon, naisautobiograafia, stalinistlike repressioonide vahendamine elulugudes, trauma- ja mäluteooria, modernism ja modernsusekogemus, perekonnalugu.

Eesti Teadusinfosüsteemis