UNESCO õppetool panustab üleilmsesse arutellu elava pärandi ja kliimamuutuse seoste üle

Vastu on võetud UNESCO suunised elava pärandiga seotud kliimameetmete kohta. Oma panuse andis ka Aet Annist Tartu Ülikooli UNESCO õppetoolist. Peetud sisulised arutelud võiks pakkuda huvi teadlastelegi, tõdeb õppetooli juhataja professor Kristin Kuutma.

Eelmisel nädalal toimus Paraguays valitsustevahelise vaimse kultuuripärandi kaitse komitee istung. Igal aastal toob see kohtumine kokku ülemaailmse elava kultuuripärandiga tegeleva kogukonna.

Istungil esitleti ja võeti vastu suunised elava pärandiga seotud kliimameetmete kohta (LHE/24/19.COM/11). See on osa elava pärandi ja kestliku arengu teemalissest ülddokumentist, millesse komitee suhtus väga soosivalt ning mis võeti vastu muudatusteta. Lisaks kliima teemale käsitleb see veel vaimse kultuuripärandi kaitsmise majanduslikku mõõdet ja linnakonteksti eripärasid.

Aet Annist vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetoolist (Tartu Ülikool) kuulus suuniste koostamise ekspertrühma. Ekspertkohtumised korraldas UNESCO sel aastal. Seosed vaimse kultuuripärandi ja kliimamuutuste vahel pakuvad üha enam kõneainet. Eksperdid käsitlesid

• võimalusi, mida elav kultuuripärand pakub kliimaprobleemidega toimetulekuks,
• riske, mida kliimakriisis toob kaasa elava kultuuripärandi jaoks,
• seoste loomist kliimamuutust ja elavat pärandit käsitleva poliitika vahel,
• eelseisvaid väljakutseid ja võimalusi.

Eksperdid pidasid vajalikuks vaadelda kliimamuutuste ja elava pärandi seosed inimõiguste ja kultuuriliste õiguste raamistikus, samuti on oluline sõnastada eetilised põhimõtted sidusrühmadega suhtlemiseks ning elava pärandi kandjate väärtuste sõnastamiseks ja toetamiseks.

Istungi kõrvalüritustel peetavad arutelud võiks teadlastele huvi pakkuda 

Professor Kristin Kuutma (Tartu Ülikooli UNESCO õppetooli juhataja) tõstab esile veel kaht väga asjakohast algatust, mis lõid ruumi sisukate arutelude jaoks, mida võiks jälgida ka teadlased - seda lisaks normatiivsematele või bürokraatlikumatele püüdlustele, mis domineerisid kohtumise peasaalis peetud aruteludes.

Esiteks ümarlaud (ka veebis), kus tutvustati ülal nimetatud suuniseid elava pärandiga seotud kliimameetmete kohta. Selle korraldasid UNESCO, vaimse kultuuripärandi valdkonna valitsusväliste organisatsioonide foorum, kliimamuutuste ja vaimse kultuuripärandi töörühm ning CRESPIAL (2. kategooria piirkondlik keskus Ladina-Ameerikas). Ümarlaual keskenduti sellele, kuidas kasutada ära seoseid elava kultuuripärandi, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise vahel. Osalejad maailma eri paigust jagasid ka oma kogemusi.

Teine oluline kõrvalüritus (ka veebis), mida korraldasid vaimse kultuuripärandi valdkonna valitsusväliste organisatsioonide foorumi liikmed SIEF (Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloristika Selts) ja ICTM (Rahvusvaheline Muusika- ja Tantsutraditsioonide Nõukogu) ning mida toetas ka meie UNESCO õppetool, tõstatas küsimuse: mida teha vaimse kultuuripärandi nimekirjade jaoks kogutud materjalidega - kuidas toetab arhiveerimine vaimse kultuuripärandi kaitsmist. 

Vaata ka vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli kodulehte ja Facebooki lehte.