Edela-Inglismaal Cornwallis tegutseb väike korni keele entusiastide kogukond. Seal kohtus märtsi alguses RISE UPi projekti konsortsium.
Projekti teemaks on ohustatud keelte velmamine. Kohtumise raames pani projektimeeskond Redruthi linnaraamatukogus üles kornikeelse – ingliskeelse tõlkega – näituse, kus esitleti viit projekti kaasatu keelekogukonda (vt seto keelt tutvustavat paneeli).
Lisaks oli igast kogukonnast väljas ühe kunstniku teos. Eestit ja seto kogukonda esindas näitusel Yyhely Hälvini teos „Uduvihmas” – tegu on tribuudiga kõigile Setomaa lagunevatele taluhoonetele:
Samal ajal toimusid piirkonnas korni pühaku Pirani pidustused ning konsortsiumi liikmed kohtusid ka Cornish Language Office’i töötajatega, kes rääkisid oma tegevusest, murekohtadest ja õnnestumistest.
Oma kogemustest ja tähelepanekutest räägib Ode Oras, kes on seto kogukonna liikmena kaasatud RISE UPi töögruppi ning töötab ühtlasi Seto Instituudis:
„Lohutav on tõdeda, et väikekeelte esindajad maadlevad tihti väga sarnaste probleemidega: keele kõnelejaid on vähe, nad on geograafiliselt hajutatud ning seetõttu napib nii aktiivseid keele kõnelejaid kui ka pädevaid keeleõpetajaid.
Seto keele seisund võrreldes korni keelega on kahtlemata parem, sest erinevalt korni keelest ei ole seto keel täna (veel) väljasurnud. Mis Cornwalli puhul silma paistis, oli see, et neil on järjepidevad ja süsteemsed keelekursused, mille abil uusi keele kõnelejaid tuleb pidevalt juurde.
Paraku oli sealgi enim puudus just noortest keelehuvilistest ning nende vajadustele vastavast keeleõppest. Noorte huvi keelekursuste vastu on madal kuna kursused on akadeemilised ning noored vajaksid interaktiivsemat ja vahetumat keeleõppe võimalust.
Põnev oli see, et Cornwallis on suur kornikeelsete lühifilmide pealetulv. Südantsoojendav oli näha noori inimesi, kellele selgelt korni keele ja kultuuri säilimine nii oluline on.”
Tartu Ülikooli UNESCO õppetoolist osalesid kohtumisel ka professor Kristin Kuutma ja teadustöö assistent Maarja Veisson.
Aastatel 2023-2026 osaleb vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool projektis RISE UP. Tegu on "Euroopa Horisondi" rahastatud teadus- ja arendusprojektiga, mille eesmärk on ohustatud keelte ja kultuurilise mitmekesisuse hoidmine.
Projektis on kesksel kohal viie ohustatud keele juhtumianalüüsid Euroopa eri paigust: seto keel Eestist, aromuuni keel Balkani maades ja Kreekas, bürgerhorvaadi keel Austrias, arani keel Põhja-Hispaanias ning korni keel Edela-Inglismaal.
Tartu Ülikooli UNESCO õppetooli ülesandeks konsortsiumis on uurida ja analüüsida keelepoliitilisi suuniseid ning nende mõju ohustatud keeltele Euroopa riikides nii ajalooliselt kui ka kaasajal. Tähelepanu pööratakse keelepoliitika eri tasandite (Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku kogukonna tasandi) vastastikmõjule. Uuritakse ka viise, kuidas vähemuskeelte huvirühmad ise keelepoliitikat mõjutada saavad.