UNESCO õppetooliga seotud inimesed
Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja
Kultuuriteaduste professor, PhD
kristin.kuutma@ut.ee
Kristin Kuutma uurimistöö keskmes on pärandivaldkonna kultuuripoliitika ning kultuuripärandi ja identiteedi keerulised seosed alates pärimuspeol kõlavast regilaulust lõpetades rahvusvaheliste kokkulepete ja eluolu majandamisega turismitalus. Analüüsides kultuuripoliitika ja rahvusvaheliste suhete puutepunkte kultuuripärandi väljal, suunab ta pilgu ühiskondlikele keerdsõlmedele, kaasatuse ja välistamise juhtudele. Tähelepanu all on ka kultuuripärandi seosed rände ja keskkonna teemadega. Kristin Kuutma kuulub Tartu Ülikooli kestliku arengu tegevuskava väljatöötamise komisjoni.
Kristin Kuutma on tegelenud folkloristika ja etnoloogia historiograafiaga, mõistete kujunemisega kultuuriantropoloogias, (pärimus)kultuuriuuringute ja refleksiivse kultuurikriitikaga. Tema raamatutes on süvendatult käsitletud seto ja saami kultuurilooliste sümbolite teket ja vastuolulist representatsiooni. Ta on vaadelnud pärimuskultuuri kaasaegset väljendust folklooriliikumises ja festivalidel, osaledes ka ise ansamblites Hellero ja Leegajus. Viimaste aastate teadustöö on toimunud haridus- ja teadusministeeriumi toetatud uurimisprojekti "Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond“ raames.
Vaimse kultuuripärandi valdkonnas on Kristin Kuutma olnud tegev üle viieteistkümne aasta. Ta on esindanud Eestit UNESCO valitsustevahelises vaimse kultuuripärandi kaitse komitees, osalenud arvukatel ekspertkohtumistel ning nõustanud UNESCO vaimse kultuuripärandi sektorit, millega tal on jätkuvalt head sidemed. Ta on UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi juures tegutseva vaimse kultuuripärandi nõukogu liige ning olnud mitme UNESCO-le esitatud vaimse kultuuripärandi taotluse koostamise juures.
Valik juhendatud magistri- ja doktoritöid:
- Caroline Haubold „The Role of Song Celebrations and Choral Societies in the Formation and Manifestation of the Baltic German Identity". Doktoritöö, juhendamisel
- Savannah Rivka Powell „Songs Carried by Ancestors and Hidden in Archives: The Politics of Minority Identities, Gender, and UNESCO Status for the Seto of Estonia and the Ainu of Japan”. Doktoritöö, juhendamisel
- Siarhiej Makarevič "Living Heritage as a Resource for Sustainable Livelihoods". Doktoritöö, juhendamisel
- Alena Shisheliakina, PhD (2022) “Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context”
- Triinu Arak, MA (2020) „Tartu koorimuusika maastiku inventuur 2017-2019“
- Siarhiej Makarevič, MA (2022) „Revitalisation of Local Weaving Tradition in Hancavicy District (Belarus)“
- Mare Mätas "Otsides Kihnu kultuuripärandi uut narratiivi". Magistritöö, juhendamisel
- Katarina Stradner, MA (2021) „Creating a Representation: The Singing to the Accompaniment of the Gusle as a Nomination to the UNESCO Representative List of Intangible Cultural Heritage“
Valik viimaseid publikatsioone:
Kuutma, Kristin 2024. Ownership and rights: sustainable development ideals with inequalities of recognition and resource management. - Chiara Bortolotto, Ahmed Skounti (toim). At the Crossroads: Intangible Cultural Heritage and Sustainable Development. London: Routledge, 73-88.
Kuutma, Kristin; Vaivade, Anita 2021. Political Imperatives in the Heritage Regime and the Emergent Collaborative Scenarios on the Ground: Case Studies from the Baltics. - Slovenský národopis/Slovak Ethnology, Vol 69, No 4, 519-533.
Kuutma, Kristin; Annist, Aet 2020. Home and Heritage out of Place: The Disjunction of Exile. - International Journal of Heritage Studies, Vol 26, 10, 942-954.
Kuutma, Kristin 2019. Conclusion: The Politics of Scale for Intangible Cultural Heritage - Identification, Ownership, and Representation. - Tuuli Lähdesmäki, Suzie Thomas and Yujie Zhu (toim). Politics of Scale: New Directions in Critical Heritage Studies. New York-Oxford: Berghahn, 156-170.
Kuutma, Kristin 2019. Inside the UNESCO Apparatus: from Intangible Representations to Tangible Effects. - Natsuko Akagawa, Laurajane Smith (toim). Intangible Heritage: the practices and politics of safeguarding. Routledge, Taylor&Francis Group, 68-83.
Kuutma, Kristin 2019. Kultuuripärandi võim – lahterdamisest vormistamiseni. - Riho Altnurme, Mari Mets (toim). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 224-234.
Annist, Aet; Kuutma, Kristin 2018. Rahvusluse moraalne aegruum. - Vikerkaar, 1-2, 183−189.
Etnoloogia kaasprofessor, PhD
aet.annist@ut.ee
Aet Annisti tähelepanu keskmes on ilmajäetuse kontseptsiooni arendamine selle erinevates vormides (sotsiaalne, sümboolne, etniline ning tulevikuline ilmajäetus) ning uute klassisuhete kujunemine ilmajäetuse jätkuna või vastusena sellele. Sellistes protsessides on eriti perifeersetes piirkondades pärandkultuuri institutsionaliseerimisel oluline roll, mida ta on käsitlenud, osaledes UNESCO õppetooli hoidja Kristin Kuutma juhitud IUT projektis ja Manchesteri Ülikooli projektis PROMISE. Hetkel kuuluvad tema uurimishuvide hulka kliimasotsiaalsuste teema ning seosed metsaprotestide ja pärandkultuuri vahel.
Aet Annist on regulaarselt kirjutanud Eesti meediaväljaannetesse ning osalenud konsultandina Eesti ministeeriumide ja riigikogu korraldatud rakendusuuringutes. Ta on koostanud tekste kunstinäituste jaoks ning panustanud aktivisti, nõustaja ja kaasajana Suurbritannia ja Eesti protestigruppide tegevusse.
Aet Annisti ettekanne "Kogukonna tähendus" koolitajate mitte-konverentsil "Kus kogu, seal väge" 11.05.2017.a Tallinnas
Aet Annisti kõne metsameeleavaldusel
16.08.2020. a Tallinnas Hirvepargis
Valik juhendatud magistri- ja doktoritöid:
- Daina Pupkevičiūtė „Relationships as permaculture in the context of climate change“. Doktroitöö, juhendamisel
- Bianka Plüschke-Altof, PhD (2017) „Images of the Periphery Impeding Rural Development? Discursive Peripheralization of Rural Areas in Post-Socialist Estonia“. Kaasjuhendaja Andres Kuusik
- Mirjam Rennit (2022), MA „Tõlkides kliimamuutusi: kliimaliikumised ja aktivistid Eestis“
- Ann Aaresild, MA (2020) „„Leht ei mõjutanud meid, ma ei usu“: meedia roll ja muutused külma sõja algusest tänapäevani väliseesti kogukondades Kanadas ja USA-s“. Tallinna Ülikool
- Ede Schank-Tamkivi, MA (2019) „Eesti by the Bay: Transnationalism/long distance nationalism in the Estonian diasporaa“. Tallinna Ülikool
Valik viimaseid publikatsioone:
Annist, Aet; Kuutma, Kristin 2018. Rahvusluse moraalne aegruum. - Vikerkaar, 1-2, 183−189.
Annist, Aet 2020. Teiste võim. - Vikerkaar, 1-2, 86−93.
Kuutma, Kristin; Annist, Aet 2020. Home and Heritage out of Place: The Disjunction of Exile. - International Journal of Heritage Studies, Vol 26, 10, 942-954.
Annist, Aet 2020. Introduction: Performance, Power, Exclusion, and Expansion in Anthropological Accounts of Protests. - Conflict and Society, Vol 6 (1), 183-200.
Plüschke-Altof, Bianka; Annist, Aet 2021. Populism of the Dispossessed: Rethinking the Link between Rural Authenticity and Populism in the Context of Neoliberal Regional Governance. - Pavel Pospech; Eirik Magnus Fuglestad; Elizabete Figueiredo (toim). Politics and Policies of Rural Authenticity, Routledge, 42-59.
Pilkington, Hilary; Acik, Necla; Annist, Aet; Chorvat, Ivan; Dähnke, Iris; Nartova, Nadia; Shilova, Anastasia and Yasaveyev, Iskender 2021. Positive marginality? Young people’s activism and the paradoxes of recognition politics. - Journal of Youth Studies.
Plüschke-Altof, Bianka; Annist, Aet 2021. Populism of the Dispossessed: Rethinking the Link between Rural Authenticity and Populism in the Context of Neoliberal Regional Governance. - Pavel Pospech, Eirik Magnus Fuglestad, Elizabete Figueiredo (toim). Politics and Policies of Rural Authenticity. Routledge, 42−59.
Annist, Aet 2022. Post-socialism as an experience of distancing and dispossession in rural and transnational Estonia. - Critique of Anthropology, 42 (2), 137−153.
Eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor, PhD
Ingliskeelse magistriõppekava "Folkloristika ja pärandirakendused" programmijuht
elo-hanna.seljamaa@ut.ee
Elo-Hanna Seljamaa uurimistöö keskmes on etnilisus, rahvuslus ja lõimumine Eestis ning erinevustega toimetulek nii argielus kui riikliku poliitika tasandil ehk argine ja institutsionaliseeritud mitmekultuurilisus. Sellega seoses huvitab teda ka pärandiloome ja pärandi korraldamise kaudu toimuv kaasamine, välistamine ja sekkumine.
Folkloristina paeluvad teda traditsioonid, mis ei mahu hõlpsalt UNESCOst lähtuva vaimse kultuuripärandi definitsiooni alla. Eesti Teadusagentuuri rahastatud stardigrandis käsitles ta neid ja seotud teemasid kuulumise ja mitte-kuulumise mõistepaari kaudu. Õppejõuna intrigeerib teda magistriprojekti formaat, mis ärgitab üliõpilasi kultuuripärandi valdkonnas omandatud teoreetilisi teadmisi ellu rakendama ja uusi oskusi omandama.
Elo-Hanna Seljamaa teeb koostööd Eesti Rahvakultuuri Keskusega. Ta on ka kureerinud kunstinäitusi ning käsitlenud etnograafiliste meetodite kasutamist kultuuriuurimises ja kunstipõhises loovuurimuses.
Valik juhendatud magistri- ja doktoritöid:
- Christiana Holsapple, PhD (2022) “Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity”
- Digne Ūdre „Visually interpreted ideologies: ornament as contested cultural heritage in contemporary Latvia“. Doktoritöö, juhendamisel
- Sohail Arshad, MA (2022) „Biradari System: A Dominating Factor in the Politics of Punjab Province“
- Lily Jane Gartland, MA (2021) „The Ghostlore Podcast: The Tangible in the Intangible“. Kaasjuhendaja Ülo Valk
- Paulina Vituščanka, MA (2020) „Vernacular Belarusian Writing in the Eastern Provinces of the Second Polish Republic: a Case Study of Narratives from the Lithuanian Central State Archives 368.1.22 and 368.1.49“. Kaasjuhendaja Katre Kikas
- Yuliya Len, MA (2019) „Jewish Community of Berdychiv and the Early Soviet Policies“
- Mohammad Abu Sayed Toyon, MA (2019) „Opportunities and Challenges in Promoting Culture: Empirical Study on Cultural Institutions of Tartu“
- Michele Tita, MA (2019) „Tarantism: from An Ancient Syndrome to a New Form of Heritage in Southern Italy“. Kaasjuhendaja Ülo Valk
- Lisandra Roosioja, MA (2018) „An Ethnographic Exploration of the Phenomenon behind the International Success of Ethno”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Valik viimaseid publikatsioone:
Harro-Loit, Halliki; Vihalemm, Triin; Jõesalu, Kirsti; Seljamaa, Elo-Hanna 2020. Mapping celebration practices in Estonia: which days of importance actually influence societal rhythms? - Anu Kannike, Katre Pärn, Monika Tasa (toim). – Interdisciplinary Approaches to Culture Theory. Tartu: Tartu University Press, 248−328.
Seljamaa, Elo-Hanna 2018. Rahvuslikkus teiste silmades. – Keel ja Kirjandus, 1-2, 153−159.
Seljamaa, Elo-Hanna 2020. Etnograafilised välitööd kunsti peeglis. – Mäetagused, 77, 61−88.
Seljamaa, Elo-Hanna 2021. Diversities claimed, displayed and silenced: Encounters at the new Estonian National Museum. – Ethnologia Europaea, 51 (1), 72−98.
Seljamaa, Elo-Hanna 2022. Kuulub – ei kuulu. Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest. – Keel ja Kirjandus, 5, 404−422.
Etnoloogia nooremteadur, MA
Siarhiej Makarevich keskendub vaimse kultuuripärandi rakendusuuringutele. Ennekõike huvitab teda traditsioonilise käsitöö valdkond. Olles lõpetanud cum laude Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendsute magistriõppe, on ta süvenenud vaimse kultuuripärandi teemasse nii rahvusvahelisel kui ka riigisisesel tasandil, viimast Valgevene näitel. Praeguseks on tema uurimisvaldkond laienenud Baltimaadele ning fookus nihkunud elava pärandi ja säästva arengu kokkupuutepunktide.
Akadeemiline huvi elava pärandi vastu kasvas välja praktilisest kogemusest käsitöölisena ning mitmekülgsest töökogemusest: nooremteadurina kohalikus käsitöökeskuses Valgevenes, praktikandina vabaõhumuuseumis Saksamaal, vabatahtlikuna erinevates kultuuripärandi ja rahvakultuuriga seotud projektides.
UNESCO koostöö spetsialist, MA
kristiina.porila@ut.ee
Kristiina Porila on omandanud magistrikraadi Kieli Ülikoolis Saksamaal, kus ta õppis etnoloogiat (Europäische Ethnologie/ Volkskunde). Enne UNESCO õppetooli juures tööle asumist oli ta seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni otsese elluviimisega Eestis: töötades Rahvakultuuri Keskuses osales ta muu hulgas nii Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu loomises kui vaimse kultuuripärandi teemalise koolitusprogrammi väljatöötamises.
UNESCO valitustevahelise vaimse kultuuripärandi kaitse komitee alakomitee liikmena on Kristiina Porila hinnanud UNESCO nimekirjadesse esitatud taotlusi ja esindanud Eestit rahvusvahelistel kohtumistel.
Teadustöö assistent, MA