UNESCO õppetooli uus rahvusvaheline teadusprojekt käsitleb ühislaulmist

Koos partneritega Skandinaaviast ja teistest Balti riikidest uurib UNESCO õppetool ühislaulmise potentsiaali sotsiaalsete kriiside ajal.

2025. aastal alustab vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool tööd projektiga CRIES "CRIses Established Singing: Investigations into the Inherent Potential of Collective Singing in Times of Social Crises in the Scandinavian and Baltic Regions".

Kolme-aastast projekti rahastatakse CHANSE programmi ja HERA võrgustiku ühiskonkursi Crises raames. Projekti juhtpartner on Aarhusi Ülikool Taanis, teised põhipartnerid on Läti Kultuuriakadeemia ning Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituut.

Projekti teema

Image
project logo

Laulmine on osutunud sagedaseks reageeringuks ühiskondlikele kriisidele. Eriti Skandinaavias ja Balti riikides on ühislaulmine toetanud kultuurilist vastupidavust, konfliktide lahendamist ja ühtsustunnet (nt sõja tingimustes, kinnipidamislaagrites, küüditatute hulgas, paguluses, iseseisvuse taastamise ajal).

Ühislaulutraditsioonid on siin tihedalt seotud sotsiaalse sidususe, kultuurilise identiteedi ja kultuuripärandi loomisega. Kuid vaatamata ilmsetele sarnasustele ei ole kahe regiooni laulutavasid seni võrreldud.

Meie uurimisrühm vaatleb ühislaulmise praktikaid Skandinaavias ja Baltikumis, keskendudes nende sotsiaalsele mõjule ühiskondliku kriisi tingimustes. Projekti fookuses on seosed laulmispraktika ja ühiskondlike kriiside vahel. Veel uuritakse ühislaulmist kui kogukondliku sidususe edendajat kriisiolukorras, aga ka selle rolli tõrjutuse või ühiskondliku lõhe tekitamisel.

Võttes arvesse praeguseid Euroopa väljakutseid, sealhulgas sõjategevust, kestvat COVID-pandeemiat ja digitaaltehnoloogiast tingitud isolatsiooni kasvu, on äärmiselt oluline mõista sügavuti tavasid, mis kätkevad võimalusi suurendada sotsiaalset usaldust ja ühtekuuluvust.

Tartu Ülikoolist panustavad projekti:

Janika Oras on doktorikraadiga etnomusikoloog ja folklorist, kelle põhitöökoht on Eesti Kirjandusmuuseumis. Lisaks vanema rahvalaulutraditsiooni uurimisele on ta tegelenud põhjalikult kaasaegse folkloori-põhise laulmispraktikaga, keskendudes seto ja soomeugri tavadele, millele on viimasel ajal lisandunud Eesti ukraina kogukonna lauluharrastus.

Sofia Joons Gylling kaitses 2024. aastal Soomes (Åbo Akademi) doktoritöö eestirootslaste identiteedi kujundamisest ja osaleb ka etnomusikoloogia uurimisprojektis Helsingi Ülikooli juures. Ta on omandanud sotsioloogia magistrikraadi Eesti Humanitaarinstituudis ning tal on laialdane muusikaõpetaja kogemus. Sofia panustab projekti laulmispraktika ülevaatega Rootsis, aga ka diasporaa kogukonnas (nii eestirootslaste kui väliseestlaste hulgas).

Lisaks töörühma juhtimisele keskendub Kristin Kuutma rahvapärase muusikaharrastuse välja eritlemisele, laulmispraktika ülevaatele ajaloolises lõikes ja ühislaulmise analüüsile laiemas ühiskondlikus võtmes. Tema ülesandeks on ka koostöö korraldamine projekti partneritega, millele aitab sisuliselt ja praktiliselt kaasa Kristiina Porila.

Projekti tegevustega on seotud ka magistrandid – Mia Marta Ruus EFRA programmist ja Lachlan Christopher Bell folkloristika ja pärandirakenduste programmist.

Vaata ka vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli kodulehte ja Facebooki lehte.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!