Elav pärand – säilenõtkus vajab tähelepanu
Elava pärandi rollile kogukondade heaolu- ja elatusallikana tuleks senisest enam tähelepanu pöörata, selgus Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhitud uurimisrühma töö tulemusena. Soome keskse kultuuripärandi agentuuri projekti „Loov ja elav kultuuripärand kui ressurss põhjapoolses piirkonnas (LIVIND)“ (2021-2024) raames valminud poliitikasuunised suurendavad teadlikkust elavas pärandis peituvast potentsiaalist, nügides meid seda ka empaatiliselt ja loovalt ellu rakendama.
Teadmised, oskused, kombed ja tavad, mida elava pärandina teiste seast esile tõstetakse, muutuvad koos aja ja oludega. Kultuurinähtuse pärandiks nimetamisele – pärandistamisele – annab tõuke selle tähendus tänasel päeval. Elav pärand ja selle kaitsmine loob sildu inimeste ja kogukondade vahel, aidates enesekuvandit tugevdades ja eluolu parandades ühtaegu kaasa nii maailma kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele kui üksteisemõistmise paranemisele. Seades esiplaanile kuulumistunde, peegeldavad pärandina esile tõstetud – ja samuti sellest staatusest ilma jäetud – nähtused samas ühtlasi kitsaskohti, millega ühiskond parajasti silmitsi seisab. Olgu selleks siis lõimumis- või majandusprobleemid, kliima- või julgeolekukriis. Pärandistamise käigus luuakse uusi hierarhiaid, mis võivad muu hulgas viia nii võõrandumiseni seni omaseks peetud kultuurinähtustest kui ka identiteedipoliitiliste vaidluste ja (sõjaliste) konfliktideni.
Kestliku arengu küsimused on rahvusvahelistes aruteludes nüüdseks juba aastakümneid figureerinud. Klassikalise määratluse järgi mõistetakse jätkusuutliku arengu all oma vajaduste rahuldamist viisil, mis ei ohustaks tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada nende vajadusi, leides tasakaalu majanduskasvu, keskkonnakaitse ja sotsiaalse heaolu vahel. Selle suunas liikumiseks välja pakutud teed tekitavad ühiskonnas sageli elavat vastukaja, seda eriti siis, kui harjumuspärase elulaadi jätkumist tajutakse näiteks kaevanduste sulgemise või raudteede ja tuuleparkide rajamise tõttu ohus olevana. Samas aga võivad just elavas pärandis – ajaproovile vastu pidanud tegevustes ja nähtustes – peituda ressursid, mis toetavad nii üksikisikute ja kogukondade igapäevast toimetulekut kui ka hakkamasaamist kriisiaegadel. Sel moel on elav pärand ühiskonna säilenõtkuse lähtekohaks, kestlikku arengu allikaks, panustades nii kultuurilise, sotsiaalse, keskkonnaalase kui majandusliku jätkusuutlikkuse hoidmisesse.
Jätkusuutlikust arengust rääkides eristatakse majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist mõõdet. Selline lahterdamine aitab lihtsustada keerulisi nähtusi, tuletades samas meelde tervikliku lähenemise olulisust. Säästva arengu eri perspektiivide uurimine süvendab arusaamist erinevatest funktsioonidest, mida nii elavaks pärandiks nimetatud kui ka sellest tiitlist ilma jäetud nähtused võivad nii üksikisikute kui suuremate rühmade jaoks täita. See võimaldab laiendada pärandist mõtlemise ja rääkimise horisonti tavapärasest kaugemale, tõstes näiteks rahvarõivaste valmistamise ja kandmise puhul kultuuriliste ja sotsiaalsete aspektide kõrval fookusesse ka majanduslikud ja ökoloogilised küsimused (nt ressursitundlik lambavilla käitlemine) või pöörates tähelepanu käsitöö tegemisega seotud vaimse tervise aspektidele. Seejuures tuleb tahes tahtmata teadvustada, et mitte kõik eelmistele põlvedele omased tavad ja praktikad ei põhine jätkusuutlikkusel ja ökoloogilistel põhimõtetel. Milliseid väärtusi üks või teine nähtus esindab? On see kaasav või välistav? Dialoogile kutsuv või seda eitav?
Pärast Säästva arengu tegevuskava (Agenda 2030) vastuvõtmist ÜROs 2015. aastal on astutud märkimisväärseid samme kestliku arengu eesmärkide lisamiseks ka olemasolevatesse kultuuri käsitlevatesse raamistikesse. Kuigi seost (elava) kultuuripärandi ja jätkusuutliku arengu vahel on rahvusvahelisel tasandil sel moel esile tõstetud, ei ole elava pärandi potentsiaali kestliku arengu ressursina Läänemere piirkonnas veel täienisti teadvustatud. Agenda 2030 ja selle eesmärgid kajastuvad küll riiklikus poliitikas ja ka paljude organisatsioonide juhtdokumentides, kuid need põhimõtted ei ole piisavalt integreeritud kultuuripärandi valdkonna spetsialistide igapäevatöösse. See ei ole üllatav, arvestades üldist teadmatust Agenda 2030 kohta ja kesist poliitilist tahet kestliku arengu eesmärkidega tegelemiseks.
Sellest lähtuvalt algatas Soome keskne kultuuripärandi agentuur Soome välisministeeriumi toetusel 2021. aastal rahvusvahelise projekti, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust elava pärandi rollist kestliku arengu allikana. Möödunud aastal lõppenud koostööprojekt „Loov ja elav kultuuripärand kui ressurss põhjapoolses piirkonnas (LIVIND)“ oli esimene omataoline Põhjala-Balti regioonis, hõlmates partnereid üheksast riigist (Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi), omavalitsuspiirkondadest (Taanis - Gröönimaa ja Fääri saared, Soomes - Ahvenamaa) ja saamide asualalt Skandinaavias. Täiemahulise sõja alguseni Ukrainas oli projektitegevustesse kaasatud ka Venemaa. Eestist olid projektipartnerite seas Eesti Rahvakultuuri Keskus ja TÜ UNESCO õppetool.
Piiriülest suhtlust ja koostööd tihendav projekt lähtus UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, Faro konventsiooni ja Agenda 2030 eesmärkidest ning põhimõtetest. Projektipartnerite vajadustest tõukunud virtuaalsetes seminarides ja töötubades arutleti elavas pärandis peituvate võimaluste üle. Jagades kogemusi ja tutvustades ettevõtmisi, mis toetavad üksikisikute ja kogukondade säilenõtkust kliima-, pandeemia- ja rändekriisi ajastul, tõusis fookusesse ka päritud teadmiste ja oskuste roll psühholoogilises kaitses, emotsionaalse toe pakkumisel sõjaolukorras ja (trauma)teraapias. Samuti uuriti, kuidas elavat pärandit saab kasutada ja edendada kestlikul moel, näiteks hariduses ja turisminduses.
1. Kultuuriline jätkusuutlikkus: kaasatus, võrdsus ja mitmekesisus
2. Sotsiaalne jätkusuutlikkus: haridus, tervishoid ja heaolu
3. Ökoloogiline jätkusuutlikkus: looduskeskonna ja elava pärandi seosed, traditsioonilised praktikad
4. Majanduslik jätkusuutlikkus: elatusallikad, turism, päranditundlik turundus, intellektuaalse omandi kaitse
Vaagimaks elava pärandi potentsiaali kestliku arengu ressursina ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel ning kohaliku elu edendamisel rahastas LIVIND (täielikult või osaliselt) 20 pilootprojekti, mille raames otsiti ja testiti erinevaid lähenemisviise, meetodeid ja vahendeid teadvustamaks ja tugevdamaks seoseid elava pärandi ning kestliku arengu eri aspektide vahel. Projektist said tuge ka kolm algatust Eestist: haabjaehituse meistriklass Soomaal (OÜ Karuskose), jutuvestmisfestival „Ööbikuööd“ (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ning mardi- ja kadripäeva kombestikku elavdav aktsioon „Hakkame santima!“ (Eesti Folkloorinõukogu).
Elava pärandi kui kestliku arengu ressursiga seotud poliitikasoovitused said kirja
Lisaks praktilisele poolele oli projekti kaasatud teadlasi koondav töörühm, kuhu kuulusid TÜ UNESCO vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute õppetool ja Läti Kultuuriakadeemia UNESCO vaimse kultuuripärandi poliitika ja õiguse õppetool. TÜ UNESCO õppetooli juhataja, kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma juhitud uurimisrühma ülesandeks oli analüüsida, kuidas elav pärand ja säästev areng teoorias ja praktikas omavahel seotud on, aidates ühtlasi kaasa projekti tegevuste kavandamisele ning elluviimisele. Arvestades elava pärandi ja kestliku arengu kokkupuutepunkte käsitlevate uuringute nappust, võtab uurimisrühma analüüs “Elav kultuuripärand ja kestlik areng: Teadusuuringud ja LIVIND-projekti poliitikasoovitused“ ülevaatlikult kokku tänased võimalused ja väljakutsed, mis kaasnevad elava pärandi ja kestliku arengu raamistike ühendamise katsetega.
Projekti raames valminud poliitikasuuniste esmase sihtrühma moodustavad erinevate tasandite poliitikakujundajad, kes on endale teadvustanud oma vastutust ja rolli säästva arengu eesmärkide saavutamist toetava keskkonna kujundamisel, mõistes elava pärandi potentsiaali sidusa ühiskonna loomisel ning kogukondade heaolu ja elatusvahendite toetamisel. Pärandi ja loomemajanduse valdkonnas tegutsejad, kes soovivad edendada sotsiaalkultuurilist mitmekesisust ja majanduslikku heaolu, suurendades teadlikkust elava pärandi ja jätkusuutlikkuse seoste kohta ning hõlbustades kogukondade ja sektorite vahelist dialoogi, võivad poliitikasuunistest enda jaoks samuti midagi kasulikku leida. Dokument on suunatud ka kodanikuühiskonna esindajatele, kes näevad päritud teadmisi ja oskusi kestliku arengu ressursina ja on pühendunud oma oskusteabe kasutamisele, et muuta need seosed kohalike kogukondade pikaajalise heaolu eesmärgil nähtavaks. Sihtrühma kuuluvad veel akadeemilised ja haridusasutused, kellest sõltub ökoloogilise ja kultuurilise kirjaoskuse edenemine ühiskonnas.
Võti on koostöös ja teadlikkuse tõstmises
Uuring näitas, et kuigi kohalikul tasandil on tehtud inspireerivaid ja uuenduslikke projekte, on teadlikkus elava pärandi ja jätkusuutlikkuse vahelistest seostest üldiselt madal. Kuna elava pärandi ja kestliku arengu alane töö ei ole eri valdkondades, valitsemistasanditel ja ühiskonnas omavahel integreeritud, on selliste ettevõtmiste mõju ebaühtlane. Seejuures keskenduvad pärandiga seotud sidusrühmad sageli pigem sotsiaalse ja kultuurilise jätkusuutlikkuse kui majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse küsimustele. Strateegilist planeerimist takistavad lünklik koostöö ja kommunikatsioon ning tõhusate järelvalve ja hindamise meetmete puudumine. Hindamisel keskendutakse seejuures peamiselt hõlpsasti mõõdetavatele aspektidele, nagu näiteks majanduslikud investeeringud kultuuripärandisse, jättes tähelepanuta sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkonnaalased mõjutegurid. Suurem teadlikkus, koostöö ja teadusuuringud toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist ja soodustavad terviklikku lähenemist, võttes arvesse kestliku arengu keskkondliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme omavahelised seosed.
- Poliitika killustatus. Hoolimata riiklikest ja rahvusvahelistest lubadustest jätkusuutliku arengu ja kultuuripärandi kaitsmise vallas, on arengupoliitika ja kultuuripärandipoliitika vahel, eriti riiklikul tasandil, sageli vähe sünergiat.
- Ebapiisav teadlikkus ja vähe uuringuid elava pärandi ja kestliku arengu võimalike seoste kohta.
- Ebapiisav valdkondade vaheline koostöö kultuuripärandi ja teiste sektorite vahel, eriti riiklikul tasandil. Elujõulised kohalikud organisatsioonid, mida toetab kohalik omavalitsus, saavad valdkondade vaheliste sidemete tugevdamisele kaasa aidata.
- Luua suurem sünergia elava pärandi kaitsmise ja kestliku arengu poliitika ja programmide vahel riiklikul tasandil, eelkõige turismi, loomemajanduse ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, otsides viise, kuidas erinevaid arengukavu omavahel siduda.
- Soodustada teadlikkuse tõstmist elava pärandi ja kestliku arengu vaheliste seoste kohta:
a) kasutades proaktiivseid kommunikatsiooni- ja levitamisstrateegiaid, mis jõuavad erinevate sihtrühmadeni, mitte ainult nendeni, kes igapäevaselt elava pärandi ning säästva arenguga tegelevad.
b) korraldades kohalikest oludest ja vajadustest lähtuvaid teabepäevi ja töötube ning kutsudes sinna eri elualade ja vanuserühmade esindajaid.
c) integreerides elava pärandi õppekavadesse eri tasanditel ja vormides, toetades haridustöötajaid ja töötades välja vahendeid, mis aitavad elava pärandi ja kestliku arengu seoseid nähtavale tuua.
d) luues digitaalsete platvormide ja vahendite abile info levitamiseks jätkusuutlikke lahendusi.
- Soodustada valdkondade vahelist teabevahetust ja koostööd kestliku arengu tegevuskava loomise ja elluviimise kaudu, toetudes olemasolevatele kogukondade, kultuuripärandi professionaalide, ettevõtjate, poliitikakujundajate jt asjaosaliste võrgustikele ning luues uusi.
- Luua avatud ja kaasavad dialoogi- ja aruteluruume (nii füüsilisi kui ka virtuaalseid), kuhu erinevad sidusrühmad saaksid aru pidamiseks ja nõu saamiseks pöörduda.
- Teostada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid, mida juhivad kohalikud kogukonnad, näiteks teatud käsitööala rolli kohta asjaomase kogukonna majanduslikus heaolus ja kultuurilises identiteedis. Kasutades neid andmeid, töötada kõiki sidusrühmi kaasates välja strateegilised prioriteedid rahastamisotsuste tegemiseks.
- Toetada sihipärast poliitikat ja programme mitmesuguste rahastamisvõimaluste kaudu, et julgustada eksperimentaalset tööd ja arendada edasi edukaid pilootprojekte. Projekte võiks toetada erialaekspertide (nt hariduse, keskkonnasäästlikkuse, vahendajate, ettevõtluse ja jätkusuutliku arengu aruandluse) võrgustik.
Kõik algab kohalike probleemide ja vajaduste nähtavaks tegemisest. Nii on näiteks mitmed põlisrahvad otsinud aktiivselt viise, kuidas kaitsta oma intellektuaalset omandit väärkasutamise ja kultuurilise omastamise eest, saades parema kontrolli oma pärandi ja sellest kasu saamise üle. Saami Nõukogu juhtimisel töötati LIVINDi pilootprojekti raames välja kaubamärk saami käsitöö (duodji) kaitseks. Svínoy saarel, kus ei kasva ühtegi puud, aga otsustati paari aasta eest keskenduda turbale kui kestliku arengu ressursile, mis võib kõrvaltvaataja jaoks sellise egiidi all tegutsemiseks esmapilgul vastuoksuslik teema tunduda. On ju tänapäeval turba kasutamine energiaressursina vastuoluline, kuna selle kaevandamisel on märkimisväärsed keskkonnamõjud. Siiski on turvas olnud karmidel talvekuudel sel Fääri saarel toiduvalmistamiseks ja sooja saamiseks sajandeid ainus usaldusväärne energiallikas. Kuigi turba kasutamine kütusena lõppes aastakümnete eest, peetakse seda traditsiooni oluliseks osaks saare ajaloost. Tunnistades turba kultuurilist tähtsust ning selle kasutamisega seotud ökoloogilisi ja majanduslikke pingeid, otsustatigi välja selgitada, kuidas saaks turbaga seotud traditsioonilisi teadmisi muuta kohaliku kogukonna jaoks uueks ressursiks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et säilenõtke maailma poole pürgimine eeldab igapäevaste rutiinide ja harjumuste mõju teadvustamist nii meie endi kui kaasteeliste elukäigule kui elukeskkonna ja -rikkuse säilimisele laiemalt. Kõik algab märkamisest, isikliku kestliku kulgemise juhtmõtte sõnastamisest ning oma tagaaiast kaugemale vaatamisest. Vastutuse võtmisest.
LIVINDi materjalid on kättesaadavad veebilehel livind.fi. Platvormil ei esitleta mitte ainult projekti käigus väljatöötatud materjale, vaid antakse ka põhjalik ülevaade teiste (vaimse) pärandi ja kestliku arengu valdkonnas tegutsejate asjakohastest ressurssidest.
Loe veel sarnaseid uudiseid
