Uus projekt uurib digiajastu noorteluule poeetikaid, hoiakuid ja identiteete

Alates 2025. aasta jaanuarist algas Kultuuriministeeriumi rahastatud projekt "Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid".

Luule on 21. sajandi noortele tähtis eneseväljendusvahend, selle levikut toetavad uued meediumid. Nii rajati 2005. aastal Värske Rõhk, kirjastades ajakirja kõrval noorte tervikteoseid, ja 2021. aastal kirjanike liidu juurde noortesektsioon, mis alates 2022 annab välja aastaalmanahhi Grafomaania. Trükiluule kõrval on esile tõusnud suuline luule: sajandi algul tekkisid freestyle ja räpilahingud – mõnes üritustesarjas ka etteantud riimidele –, samuti hakkas üha enam levima eestikeelne räppmuusika, innustades noori väljendama end riimides ja tänavakeeles. Hakati pidama luuleslämme ehk -prõmme. Ka digimaailmas ilmub palju noorteluulet. Esmalt oli selle peamine platvorm Tumblr, mille eelmisel kümnendil vahetas välja Instagram. Noored loovad neis meediumes luulet mitmes keeles (eesti, vene, inglise, samuti murretes), mis kultuurilist mitmekesisust peegeldades sageli põimuvad.

Luule tähendus muutub igal platvormil – laval, ühismeedias, helikandjal, trükiraamatus. Lisanduvad tähendusplaanid nagu performatiivsus, heli- ja visuaalne kunst muudavad ka tervikstruktuuri. Nagu on täheldanud juba Mihhail Gasparov, määratlevad eri luulelaadid ka üksteist: suuline mõjutab kirjalikku, fikseeritud luulekunsti ja vastupidi, kirjalik luule annab impulsse suulisele luulele. Pinget nende vahel väljendas Mati Undi „Via Regias“ Illimar Koonen, kes jättis ülikooli pooleli ja suundus teatrisse, sest „trükitud kultuur on surnud ja tema ei taha seda enam kaasa teha“ ning kuulutas borgeslikult – kes samuti räägib luulest kui eelkõige suulisest kunstist –, et kunst on tee tundmatusse, risk, saladus ja hädaoht. Tänapäeva elusat luulekultuuri võibki näha vastureaktsioonina akadeemilisele trükisõnale ja tähendusele, samas kui raamatuluule pakub vastukaalu efemeersetele ja hajusale digitaalsele ning suulisele sõnakunstile.

Tegu on rikkaliku uurimismaterjaliga, mille kohta puuduvad seni tervikkäsitlused. Värske uurimisprojekt „Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“ keskendubki kaasaegsete Eesti noorte luule poeetikatele eri platvormidel, kaardistamaks digiajastu luulekunsti piire ja uusi võimalusi. Diskursuse ja sisuanalüüsi kaudu uurib projekt luuletuste peateemasid ja kujundiloomet, hoiakuid, samuti noorte kultuurilisi ja ühiskondlikke identiteete. Eraldi on vaatluse all eesti ja eestivene noorte autorite luuletekstid. Niisiis mõtestab projekt mitmeaspektiliselt kaasaegses luules kostvaid noorte hääli, pakkudes värsket vaatenurka noorte enesemääratlusele ja kultuurilistele suhetele.

Projekti vastutav täitja on maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman, põhitäitjad eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker ja partnerasutusest Tallinna Ülikoolist kirjandusteadlane Mihhail Trunin. Täitjatena on kaasatud TÜ nooremteadurid Sirel Heinloo, Saara Lotta Linno ja Jaanus Valk, kirjandusmagistrandidest Geret Filippov, Rahel Ariel Kaur, Katarina-Emilia Kõiv, Morten Made ja Johanna Roos.

Projekt kestab kolm aastat ning seda rahastab kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programm „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023–2026“.

Täpsem info ETIS-es.