UNESCO õppetool osales keelte velmamise projekti konsortsiumi kohtumisel Hispaanias

25.-27. oktoobril osalesid Tartu Ülikooli Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli esindajad professor Kristin Kuutma ja Maarja Veisson projekti RISE UP („Keelte velmamine, kultuurilise mitmekesisuse hoidmine“) konsortsiumi kohtumisel Hispaanias Barcelonas ja Vielhas.

Kolm aastat vältavat projekti RISE UP rahastatakse Euroopa Horisondi raamprogrammi kaudu. Projekti käigus analüüsitakse keelepoliitika mõju keele ohustatusele, luuakse ühendusvõimalused eri huvigruppide (keele õppijate, uute kasutajate ning aktiivsete kõnelejate) vahel ning jagatakse infot juba toimivate kogukondi toetavate töövahendite kohta. Üks oodatavaid tulemusi on uute digivahendite loomine ohustatud keelte taaselustamiseks.

Projektis on kesksel kohal viie ohustatud keele juhtumianalüüsid. Eestist on tähelepanu keskmesse võetud seto keel. Teisteks projekti kaasatud ohustatud keelteks on arani keel Hispaanias, aromaani keel Balkani riikides ja Kreekas, Burgenlandi horvaadi keel Austrias ning korni keel Ühendkuningriigis. 

Tartu Ülikooli ülesandeks projektis on uurida ja analüüsida keelepoliitilisi suuniseid ning nende mõju ohustatud keeltele erinevates Euroopa riikides nii ajalooliselt kui ka kaasajal. Sealjuures pööratakse tähelepanu erinevate keelepoliitika tasandite (Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku kogukonna tasandi) vastastikusele mõjule.

Barcelona ja Vielha kohtumise eesmärgiks oli tutvumine ühe projekti valitud pilootkeele arani keele olukorraga ning parema ülevaate saamine projekti teiste tööpakettide senisest tegevusest ja probleemidest. Kõrgel Püreneedes mägede vahel asuvas Vielha linnakeses toimusid kohtumised arani keele eestkõnelejatega. Arani keele Instituudis (Institut d’Aran) ja kohaliku omavalitsuse (Conselh Generau d’Aran) juhtidega vesteldes kuulsime muuhulgas, et kõik selles orus koolis käivad lapsed õpivad arani keeles neljandast kuni neljateistkümnenda eluaastani ning keeleõppematerjale, sõnaraamatuid ja arani keelde tõlgitud kirjandust on päris palju. Sellest hoolimata keele kõnelejate arv väheneb ja kodukeelena kasutavad seda keelt vähesed. Vabal ajal kõnelevad ka koolilapsed pigem hispaania keelt, kuna linnas elab palju Lõuna-Hispaaniast või Lõuna-Ameerika hispaaniakeelsetest maadest pärit sisserändajaid, kelle jaoks on hispaania keeles suhtlemine loomulikum. 

UNESCO õppetooli liikmed tõstatasid oma ettekandes ja järgnenud suhtluses projektipartneritega järgmisi meie jaoks hetkel projekti raames olulisi teemasid: soome-ugri sidemete tähtsus seto aktivistide jaoks ja Eestis laiemalt; rahvusvaheline põliskeelte kümnend, mille eestvedaja on UNESCO; probleemid noorte kogukonnaliikmetega ühenduse loomisel ning sellega seotud vajadus teada rohkem nii võrgustumise võimaluste kui digitaalsete lahenduste kohta, mida saame kogukondadele pakkuda; soov mitte liigselt väsitada kogukonnaliikmeid ja nende arvamuse arvestamise esmatähtsus.

Image