Magistrandid ja vilistlased maailmakirjanduse magistriõpingutest
Kaisa Ling (magistriõppes 2013-2017)
"Maailmakirjanduse erialalt sain tööriistad, mida kaasas kandes suudan kartmatult üleilmse kultuurikülluse sees ringi liikuda, leida ootamatutest nurgatagustest plahvatuslikku inspiratsiooni ning sellele toetudes kirjutada, muusikat teha või – äärmiselt oluline! – olla hea ja huvitav vestluspartner."
Saara Lotta Linno (magistriõppes 2020-2022)
"Maailmakirjanduse õppimine pani mind märkama kirjasõna ja maailma vahelist lõputult dünaamilist suhtlust. Kirjandus ühelt poolt peegeldab keskkonda, ühiskondlikke protsesse ja isiklikke läbielamisi, ning teisalt kujundab neid -- üle kogu maailma on kirjanduse roll samaaegselt kirjeldada olemasolevat ja kehtestada uut."
Eliisa Puudersell (magistriõppes 2016-2019)
"Maailmakirjanduse magistriõpe andis mulle vajalikud oskused, et ümbritsevat maailma paremini mõista ja mõtestada. Vahest see ongi hariduses erialase kompetentsi kõrval üks olulisimaid tahke. Puutudes igapäevaselt kokku inimestega, kelle silmad säravad, sest nad ajavad oma asja, innustas mindki oma rada pidi edasi liikuma."
Laura Pääbo
"Maailmakirjanduse õpingud aitavad avastada meid ümbritseva maailma lõpmata põnevaid keerdkäike ja seoseid ning seda võlu, mida kirjandus ja selle kõikvõimalikud nurgatagused endas peidavad. Valides õpingutel magistritöö asemel magistriprojekti, olen saanud ennast asetada kirjanduslike avastusretkede elavasse keskmesse - olen tänulik, et mulle on antud võimalus panustada maailmakirjanduse levikusse eesti kirjandusruumis."
Tanar Kirs
"Tartu Ülikooli kirjanduse magistriõpe andis olulise praktilise oskuse töötada analüütiliselt keelega, mida rakendan nüüd igapäevaselt oma töös teadurina muuseumi- kui ka ülikoolitöös. Kõige olulisem minu jaoks oli aga sissejuhatus Õhtumaa mõtlemise kirjanduslikesse lätetesse. Kuigi meie aeg on sotsiaalmeedia otsustavas tõusus, digi- ja rohepöörde lävel, tehisintellekti ja planeetidevahelise rände ootuses, erutab mõtlemist isegi nagu imelikul kombel ikka veel ja alati Homerose, Goethe, Tolstoi, A. H. Tammsaare ja Juhan Liivi looming."
Inga Sapunjan
"Magistrantuur süvendas põhilisi tekstipädevusi: (ka võõrkeeltes) lugemisoskust, tekstianalüüsi, -loomet ning andis tekstide ohjeldamiseks kultuuriajaloolisi ja teooriaalaseid teadmisi. Mitmekesine seminaride programm võimaldas oma tööprotsessi ja -vilju piisavalt vahendada suuliselt ja ka kirjalikult, nii et kadus alaline pelgus esinemise ees ja kirjalik argumenteerimine ei tekitanud enam suurt kimbatust. Selle asemele tekkis hämmastus, millisel määral on võimalik kirjanduse kaudu tabada elu, inimolu, kultuuri põhiprintsiipe ja sõnastada halle alasid ning seda siis teistega jagada! Magistritöö kirjutamine õpetas süvenemist ja enesereguleerimist. Ühtlasi sain aimu, et selle asemel et miski päriselt valmis saaks, tekib seda, mida edasi ja teistmoodi uurida, aina juurde.
Ootamatult leidsin magistrantuuris endale kursusekaaslasest elukaaslase – see ei pruugi, aga võib juhtuda ka Sinuga!"
Agne Pilvisto
"Oludes, kus humanitaarne kõrgharidus juba pikemat aega riiklike repressioonide all kannatab, julgustaksin tulevasi üliõpilasi kõigest hoolimata võtma ette rännak kirjandusloo keerdkäikudesse – ehkki esialgu jääb küll ilmselt selgusetuks, kuhu see täpsemalt välja peaks jõudma. Teekond kulgeb igaühel isemoodi – aut inveniam viam, aut faciam, nagu ütleks ladinlane – ja nii kaugele või sügavale, kui keegi oma samme seada söandab. Omaenda lõputuna näiva akadeemilise curriculumi põhjal võin aga öelda, et ilma aegades ja ruumides orienteeruda aitava kirjasõnata oleks tunduvalt keerulisem läbi pääseda mistahes, sh ülikoolisüsteemi kitsaskohtadest ja jõuda lõpuks ehk ka teatava sisemise vabaduseni."
Lisalugemist: Miks valida maailmakirjanduse eriala?
