Autor:
Nele Tammeaid

Ainulaadses talvekoolis harutatakse lahti inimkonna ja planeedi ellujäämise sõlmpunkte

29. jaanuarist 2. veebruarini toimuvas rahvusvahelises talvekoolis „Survivance and Survival: Theory and Method“ keskendutakse inimkonna ellujäämise küsimusele, vaadates sellele läbi humanitaarteaduste prisma. Vaatluse alla võetakse keelte säilimine, kultuuriline mälu ja selle kriitika ning kultuurilised narratiivid. Talvekoolis esinevad Eesti ja välisriikide eksperdid, kelle avalikke loenguid on oodatud kuulama kõik huvilised.

„Avalikus arutelus räägitakse tihti keelte, liikide, rahvaste ja isegi terve planeedi ellujäämisest. Asetame need enamasti negatiivse värvinguga vaidlused dialoogi põlisameerika kirjaniku Gerald Vizenori välja pakutud vastupidavuse (ingl survivance) mõistega. Tragöödia ja kadumise kõrval on vaja rõhutada ka teovõimu ja loovust, mida saame kasutada eesootavate kriiside lahendamiseks,“ selgitas anglistika professor Raili Marling.

Ühe erilisema ja Eestis vähem käsitletud teemana tõstetakse avalikes loengutes esile tänapäeva probleeme riikidevahelistes ajaloolistes suhetes. Sotsioloog ja sotsiaalantropoloog Łucja Piekarska-Duraj Krakówi Jagelloonide Ülikoolist räägib populistliku mälupoliitika tõlgendamisest ja postkoloniaalse pärandi tagastamisest. Jyväskylä Ülikooli kaasprofessor Magdalena Zolkos võtab vaatluse alla suhestatud mäletamise ja põlisrahvaste elava kultuuripärandi austamise sõlmpunktid.

Üks Eesti avalikkuses teravaid teemasid, mis on samuti seotud mälu ja pärandiga, on Venemaal räägitavate keelte saatus, mida tutvustab Tartu Ülikooli professor Petar Kehayov. Londoni Ülikooli Orientalistika ja Aafrika Uuringute Keskuse (SOAS) professor Julia Sallabank keskendub samuti keelte säilimisele nüüdisaegses kultuuris, küsides oma loengus, kuidas suhestuda keelte taaselustamise protsessis koloniaalpärandiga.

Veel sügavamalt sukeldub planeedi kestliku arengu teemasse Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikooli professor Sonja Dümpelmann, kes uurib linnalooduse kultuurilisi kihte. Linnaruumi hõivamise küsimustele, ent kultuurilise fenomeni nurga alt, läheneb ka California Irvine’i Ülikooli kaasprofessor Annie McClanahan, kelle uurimistöö keskmes on meilgi levinud tööampsude tegijad ja nendega seotud kontrollikultuur.

Inspireerituna Tartu 2024 teemapüstitusest uuritakse talvekoolis humanitaarteaduste vaatenurgast erinevaid kultuurilisi stsenaariume ja tavasid: näiteks keelte säilimist, kultuurilist mälu ja selle kriitikat ning kultuurilisi narratiive, millele püütakse pakkuda loengutes, seminarides, töötubades ja ümarlaudades lahendusi.

Talvekooli korraldab Tartu Ülikool; projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit. Üritust korraldatakse koostöös Euroopa juhtivate ülikoolide ühendusega Europaeum, mille liikmesülikoolidest tuleb 25 osalejat.

Rohkem infot avalike loengute ja esinejate kohta leiab ürituse kodulehelt.

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

Meediakajastus

JÄRELVAATA: milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?

Inimesed vaatlemas linde

Avasta Eesti loodust Loodusloovusfestivali retkedel