Andrus Org kaitseb doktoritöö "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika“ 23. mail 2017

23. mail 2017 kell 14.15 kaitseb Andrus Org eesti kirjanduse erialal doktoritööd "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika“.

Juhendaja:
professor Arne Merilai

Oponendid:
dr Martin Carayol (INALCO)
dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)

Lühikokkuvõte: Väitekirjas uurin eesti ulmekirjanduse žanreid ja nende poeetikat üldiste žanriteoreetiliste arusaamade ning spetsiifiliste žanrikirjelduste taustal, kaasates käsitlusse arvukalt ulmekirjandustekste. Kõige laiemas tähenduses hõlmab ulmekirjandus mitmesuguseid fantastilist laadi tekste (nii täiskasvanute kui ka laste- ja noortekirjandusest), milles kujutatud fiktsionaalsed maailmad erinevad mingi olulise tunnuse või omaduse poolest realismile omastest asjaoludest ja võimalikkuse tingimustest. Töös juhindun käesoleva sajandi eesti kirjanduskriitikas levinud tavast liigitada ulmekirjandus kui mastaapne superžanr kolmeks põhižanriks: ime-, õudus- ja teadusulmeks. Kirjeldan ja analüüsin eesti ulmekirjanduse põhi- ja alamžanreid, rakendades žanripoeetika vaatlusel deskriptiivset ja komparativistlikku lähenemisviisi. Ulmežanrite piiritlemine ja žanritekstide määratlemine on kahtlemata keerukas tegevus, sest ulmekirjanduse poeetilised võtted on teoseti äärmiselt variatiivsed ja sageli eklektilised, moodustades kas kanoonilise žanriulme või sporaadilise piirialaulme kihte. Töö pakub põhjaliku sissevaate eesti ulmekirjanduse ühte võimalikku žanrisüsteemi, mis hõlmab tekste alates 19. sajandi keskpaiga kunstmuinasjutust kuni 21. sajandi alguse aurupungini. Väitekirja osaks on seitse artiklit, milles olen tegelenud ulmekirjanduse teoreetilise määratlemise ja mõtestamisega, aga ka mitmete žanrispetsiifiliste küsimustega peamiselt eesti ulmeproosale keskenduva žanrianalüüsi näitel. Töö üldisest eesmärgipüstitusest tulenevalt vaatlen eesti ulmekirjanduse žanripoeetilisi tunnusjooni, süvenedes eri žanrite (nagu ime- ja õudusulme, alternatiivajaloo, maagilise realismi) kirjanduslikku spetsiifikasse. Mitmes artiklis rakendan kvalitatiivse žanrianalüüsiga haakuvat strukturalistlikku teema- ja motiivianalüüsi, mis võimaldab esile tuua tekstide dominantseid žanrielemente. Väitekirja lõpuks kujuneb diskursiivne tõdemus, et eesti ulmekirjandust on paljuski mõjutanud ajalooline ja kultuuriline kontekst, peamiselt kas algupärane folkloorne ainestik, teadusliktehnilise maailmapildi muutused või angloameerikalikud žanrieeskujud.

Väitekirja PDF-vormingus faili on võimalik alla laadida aadressilt http://hdl.handle.net/10062/55882