Autor:
Mari Valdur

Eesti ja Mongoolia suhted: Avastusretked ja digilahendused

Mongoolia uuringute labori blogi

Autor: LIISI KARINDI, Mongoolia aukonsul Eestis

Image
Liisi Karindi

 

Isiklik rännak Eestist Mongooliasse

Minu isiklik suhe Mongooliaga sai alguse tänu sakslastele. Nimelt kutsus mind mu endine ülikoolikaaslane peale Heidelbergi ülikooli lõpetamist tööle Pekingisse Saksamaa Rahvusvahelise Koostööagentuuri (GIZ) programmi Regional Economic Cooperation and Integration in Asia, mida tehti koostöös ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP). Kuna programmi  liikmesriikide hulka kuulus ka Mongoolia, kelle vastu sakslaste huvi sel hetkel suurenes, siis sattusin tegelema palju projektidega, mis just Mongooliale keskendusid. Lõpuks otsustasingi Ulaanbaatarisse kolida.

Maailmarännakute lõppedes, kui tahtsin Eestisse tagasi pöörduda, tegi Mongoolia pool mulle pakkumise, et võiksin nende aukonsuliks hakata. Kohe ei julgenud sellist tähtsat kohustust enda kanda võtta, kuna olin Eestist kaua ära olnud ja seega vajasin isegi kõigepealt sisseelamiseks aega. Tänu aga mu tööle EASi Aasia infokeskuse asutaja ja juhina olin peagi piisavalt hästi meie ökosüsteemi integreeritud, et Mongooliale siin toeks olla. Tänaseks olen Mongoolia aukonsul Eestis olnud peaaegu 8 aastat ja tänu sellele olen lisaks veel Eesti Aukonsulaarkorpuse esinaine. Nii Mongoolia aukonsulite kui ka korpuste presidentide tasemel oleme saavutanud tiheda koostöö kogu põhjamaises regioonis.

 

Diplomaatiliste suhete areng

Eestile on tähtis, et Mongoolia oli esimene riik Aasias, kes tunnistas 1991. aastal meie taasiseseisvust. Sellegi poolest on diplomaatilised suhted võtnud aega areneda - eks oleme siiski geograafiliselt kauged. Üheks pikaajaliseks suhtlusvormiks on olnud parlamendi sõprusrühmad ja juba 2003. aastal Mongoolia presidendi visiidi ajal Eestisse käidi välja mõte nimetada aukonsulid.

Sellegi poolest tekkis suurem huvi koostööks umbest kümme aastat tagasi, kui Eesti andis Mongooliale üle internetivabaduse koalitsiooni eesistuja rolli. 2013. aastal andis Mongoolia presidendile oma volikirja üle Toomas Lukk, kellest sai Eesti esimene (küll Pekingis resideeruv) suursaadik Mongoolias. Juba 2015. aasta kevadel avati Ulaanbaataris Eesti esimene aukonsulaat ja aukonsuliks sai mu endine kolleeg ja hea sõbranna Khulan Lkhagvasuren.

Täna on suursaadikuks Hannes Hanso, kes tunneb seda riiki vägagi hästi - nii läbi oma legendaarse jalgrattareisi 2002. aastal kui ka hiljem töötades Euroopa Liidu Hiina ja Mongoolia esinduse juures Pekingis (2009-2011).

 

Kaubandus- ja ärisuhted

Geograafilisest kaugusest ja mõlema riigi turgude väiksusest tulenevalt ei ole Eesti-Mongoolia kaubandus- ja ärisuhted kunagi eriti tugevad olnud. Traditsiooniliselt on Mongoolia olnud transiidimaa mõningatele Venemaad läbivatele ja Hiina suunduvatele Euroopa kaupadele. Seda teed mööda liikusid enne Ukraina sõda ka mõned Eestist või meie piirkonnast tulevad kaubad. Suurt kaubavahetust ei ole aga meie riikide vahel kunagi olnud.

2023. aasta statistika kohaselt langes Eesti eksport Mongooliasse võrreldes eelneva aastaga 29,8%, ulatudes 1,29 miljoni euroni, mis tegi Mongooliast Eesti 100. kaubanduspartneri. Meie peamisteks ekspordiartikliteks olid veoautod ja sünteespolümeerid. Import Mongooliast Eestisse vähenes drastiliselt, ulatudes vaid 15,5 tuhande euroni, peamiselt kaaliumväetiste ja kampsunite näol.

Mongoolia on väga tuntud oma kõrgekvaliteetse kašmiiri poolest ning mitmed maailma tuntud disainerid eelistavad kasutada just Mongoolia tooteid Hiina omade asemel. Riik toetab sektorit jätkusuutlikuse tagamseks mitmete meetmetega ja rahvusvahelised organisatsioonid on kaasa aidanud disainide ja tootmise kvaliteedi parandamisele, et paremini vastata rahvusvahelistele nõuetele ning suurendada konkurentsivõimet. Seetõttu on ka meie disainerid Mongoolia kašmiiri avastamas ning oma viimaselt visiidilt Mongooliasse tõin kaasa mitmeid uusi kontakte, et äri selles valdkonnas soodustada.

 

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Kultuurivahetus ja hariduskoostöö sai hoo sisse, kui Eesti-Mongoolia diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva tähistamiseks avanes Tartus uus võimalus. Nimelt oli sealse ülikooliga just liitunud sinoloog ja mongoloog Alevtina Solovjeva, kes ürituse enda hõlma alla võttis. Lisaks korraldas ta ülikoolis Mongoolia filmifestivali ning hiljem Ulaanbaataris väikese Eesti filmifestivali. Üle-eelmisel aastal asutas ta aga Tartu Ülikoolis Mongoolia uuringute labori.

Mongoolia on meile tuttavast Lääne kultuuriruumist erinev maa ning selle riigi kogemine läbi filmi on huvi pakkunud veel teistelegi osapooltele. Eelmisel aastal osales koos meeskonnaga PÖFFil film “Trio”, mis on tänaseks saanud kümneid rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi, seal hulgas PÖFFi oma. Filmi näidati hiljem veel ka Tallinna ülikoolis. Lisaks huvipakkuva ühiskondliku valupunkti väljatoomisele teeb selle filmi eriliseks Mongoolia imelise looduse ja maastiku näitamine läbi nelja aastaaja ning juba hääbumisele määratud traditsioonide tutvustamine.

 

Digitaalne koostöö ja tulevikuvisioonid

Kui varasemalt on Mongoolia oma arengu tarbeks eeskuju otsinud suurriikidelt, siis nüüdseks on jõutud arusaamisele, et tasub vaadata ka väikeriikide poole, kelle lahendused võivad olla Mongooliale sobivamad. Nii ongi Eestist saanud Mongooliale eeskuju ja nõustaja digilahenduste alal. 

2020. aastal käivitas Mongoolia valitsus oma e-Mongoolia platvormi, mis võimaldab kodanikel kasutada üle 600 riikliku teenuse. 2022. aastal allkirjastas Eesti e-Valitsemise Akadeemia Mongooliaga koostöö jätkamiseks kokkuleppe eesmärgiga edaspidigi riigi digitransformatsioonile kaasa aidata.

Lisaks riiklikule koostööle on Eesti huvi pakkunud Mongoolia startup-ökosüsteemi osapooltele. Nii käisid meid eelmisel aastal külastamas ja meie kogemusest õppimas Mongoolia esimese VC fondi asutajad koos väikese startup-delegatsiooniga. Olles nähtust ja kogetust positiivselt üllatunud, lubasid nad sellel aastal tagasi tulla juba suurema delegatsiooniga.

 

Turism

Käimas on “Welcome to Mongolia” kampaania-aasta, mille raames saavad Eesti kodanikud Mongooliasse reisida viisavabalt. COVIDi ajal sai Mongoolia turismisektor tõsiselt kannatada ning nüüd proovitakse ettevõtteid uuesti jalule aidata.

Kindlasti tasub Mongooliat külastada, sest see maa pakub palju ainulaadseid ja väga mitmekesiseid elamusi. Ainuüksi Mongoolia suurt maa-ala ja selle geoloogilist vaheldusrikkust vaadates võib juba ette kujutada, kui palju erinevaid maastikke ja eluvorme seal kohata võib. Reisijate lemmikuteks on avarad rohumaad gerides elavate nomaadidega, Gobi kõrb ja Altai mäed, Orkhoni org ja iidne Siiditeel asuv pealinn Kharakhorum, Khuvsguli järv ja selle ümbrus, püstkodades elavad dukhad oma põhjapõtradega ning ratsutamismatkad hobustega.

Reisiks on aga soovitav hästi valmistuda ja valida õige ajastus. Väga populaarne on Mongooliasse minna Naadami ajal ja tihti just suurtele festivalidele, kuid Mongoolial on pakkuda massiüritustest paremaid kogemusi. Mõnikord on just peavoolust erinev programm parema kvaliteedi ja mitmekesistema elamustega.