Kaks uut uurimisgranti kultuuriteaduste instituudis

Kultuuriteaduste instituuti tuli järgmiseks viieks aastaks kaks uut Eesti Teadusagentuuri uurimisgranti.

Stardigrandi pälvis folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova, kes asub uurima vandenõuteooriaid, täpsemalt "COVID-19 pandeemiaga seotud vandenõuteooriad: sisu ja vorm, levikukanalid ning sihtrühmad".

Projekti eesmärgiks on kaardistada nii varasemate kui ka just COVID-19 puhangule iseloomulike vandenõuteooriate mõju pandeemiat puudutavatele avalikele debattidele ning rahva seas levivatele alternatiivsetele seisukohtadele. Projekti käigus jälgitakse COVID-19 vandenõuteooriate teket ja levikut rahvusvahelises ja Eesti kontekstis, pöörates iseäranis tähelepanu vandenõuteooriate sisule ja vormile, levikukanalitele ning sihtrühmadele. Eesti puhul uurime ka, mil määral erineb vandenõuteooriate levik eestikeelse ja venekeelse elanikkonna hulgas. Kesksete teemadena leiavad projektis käsitlemist vandenõuteooriad, millele tuginevad oma seisukohtades maski- ja vaktsiinivastased, sotsiaalse distantsi vajalikkuse skeptikud ja pandeemia eitajad. Kokkuvõtvalt on projekti sihiks leida vastuseid küsimusele, kuidas võidelda vandenõuteooriatega nii, et sellest oleks kasu laiemal avalikkusel, riigiasutustel, pedagoogidel ning ajakirjanikel.

Anastasiya sõnul on alati olnud alternatiivsete häälte kuulamine ja nende mõistmine folkloristika eriala üks pea eesmärk ning ta jätkabki tööd nii folkloristika traditsiooni arvestades kui ka põimides sinna juurde teiste erialade uurimistöid ja lähenemisnurk vandenõuteooriate teemal. Suuresti tugineb Anastasiya oma kogemusele interdistsiplinaarses COST projektis "Comparative Analysis of Conspiracy Theories", mille raames ta avaldas kaasautorlusel kaks raamatut ("Conspiracy Theories in Eastern Europe: Tropes and Trends" ja "Conspiracy Theories and the Nordic countries").

*stardigrant on uurimistoetus esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamiseks.

Rühmagrandi pälvis etnoloogia professor Art Leete, kes asub uurima Soome-ugri rahvaid Venemaal, täpsemalt "Soome-ugri rahvad Venemaal: etnilisuse ja religioossuse vastasmõjude analüüs".

Projekti eesmärgiks on uurida religiooni seoseid etnilise kuuluvusega erinevates idapoolsetes soome-ugri regioonides Euroopa-Venemaa põhjaosas, Lääne-Siberis ja Volga-Kaama jõgikonnas (udmurtide, komide, neenetsite ja hantide seas). Vaadeldavatel aladel on kõige mõjukamaks religiooniks riiklikult soositud vene õigeusk, ent ka animistlikud usundid, islam ja protestantism mängivad olulist rolli paljudes kogukondades. Projekti sihid on kahetasandilised. Esmalt keskendume religioossete hoiakute kujunemise uurimisele traditsioonilise kultuurilise kogemuse ja tänapäevaste etniliste protsesside vastasmõjus. Selleks vaatleme erinevaid kultuurilisi aspekte naabritevahelises suhtluses. Teiseks kavatseme juhtumiuuringute toel välja töötada teoreetilise mudeli religioosse ja etnilise identiteediloome võrdlevaks mõtestamiseks. Peamised arendatavad kontseptsioonid on etnilised ja usundilised piirid, kultuuriline intiimsus, hübriidsus ning implitsiitne ja eksplitsiitne argireligioossuses.

* rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks.