Kolme köite kuulutus

11. veebruaril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas

TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond

esitleb ülikooli kirjastuses välja antud värskeid volüüme

Kõnelevad: Arne Merilai, Thomas Salumets (Skype), Jüri Talvet, Katre Talviste, Anneli Saro, Tanel Lepsoo

Studia litteraria Estonica 14 (2014)

Toimetajad A. Merilai, Ele Süvalep

Tõlkijad: Vahur Aabrams, Kairit Kaur, Arne Merilai, Maarja Pärtna, Ene-Reet Soovik, Liina Sumberg, Mari Tarvas, Urmas Tõnisson, Kadri Tüür, Märt Väljataga

Thomas Salumets (1956) on eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane, Vancouveris asuva Briti Columbia Ülikooli Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa osakonna kauane juhataja ning komparativistika programmi juht. Ta oli Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) president ja ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja, Humboldti fondi stipendiaat. Saksamaal sündinud ja kasvanud, ent Toronto ja Princetoni ülikoolides germanistikat õppinuna on ta põhjalikult käsitlenud Liivimaaga seotud F. M. Klingeri, J. M. R. Lenzi ning teiste tormi ja tungi autorite loomingut, samuti N. Eliase sotsiofilosoofiat. Nii oma õppetöös kui ka kirjasõnas tutvustab ta sageli eesti kirjandust (J. Kross, V. Luik, T. Õnnepalu, U. Masing, S. Oksanen jt). T. Salumets koostas J. Kaplinski mõttelookogumiku Kõik on ime (2004), äsja ilmus Kanadas temalt monograafia Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski (2014).

Tõlkeartiklite valimik Mõju mõnu tutvustab lähemalt seda väärt meest – meie akadeemilist kaasautorit, retsensenti-oponenti, kel eesti ning maailma kultuur südamel.

416 lk

Interlitteraria 19/2 (2014)

National Literatures and Comparative Literary Research

http://ojs.utlib.ee/index.php/IL/issue/view/775

Peatoimetaja J. Talvet, tegevtoimetaja K. Talviste

Founded in 1996, Interlitteraria is the peer-reviewed journal of the Chair of Comparative Literature of the University of Tartu and the Estonian Association of Comparative Literature. Interlitteraria publishes original articles in English, French, German and Spanish, in the field of comparative literature. In this issue, Interlitteraria continues the publication of the proceedings of the conference National Literatures and Comparative Literary Research, which was held in September 2013 in Tartu, organized by the Estonian Association of Comparative Literature. However, not all papers originate from this event.

The issue opens with two looks into the historical development of comparative literature as a discipline by Ladislav Franek and Maija Burima. The next three papers (Živilė Nedzinskaitė, Terri Schroth and Bryant Smith, Bārbala Simsone) demonstrate the migration and evolution of genres between national literatures, followed by another three (Samuel Bidaud, Rein Veidemann, Carmen Popescu) dealing with travelling motives and quotes that forge links between different authors and works and create continuity within cultures. The second half of the volume looks into the history of cultural contacts through translation and other forms of discovering and adapting foreign literary traditions (Pauls Daija, Arne Merilai, Ana Toroš). The last three papers (Renata Bojničanova, Zoran Božič, Inga Sindi) concentrate on processes taking place mostly within national tradition, examining ways of constructing, preserving and reconsidering national identity in different contexts.

210 lk

Methis. Studia Humaniora Estonica 14 (2014)

Representatsioon draamas ja teatris

Toimetajad A. Saro ja T. Lepsoo

Peatoimetaja Marin Laak

Eesti Kirjandusmuuseumi ning TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ühisajakirja Methis 14. number keskendub representatsiooni ja presentatsiooni problemaatikale etenduskunstides. Sissejuhavalt antakse ülevaade representatsiooni teooriatest filosoofias, järgnevad artiklid esitavad omamoodi kronoloogilise ülevaate vastava teemaga seotud probleemidest alates antiigist kuni kaasaegse eesti teatrini. Vaatluse alt ei jää välja ka lavakujundus ja tantsuteater.
Methisele alates käesolevast numbrist lisandunud intervjuu rubriigis on vestlus lavastaja Merle Karusooga. Teooriavahenduse rubriigis on võimalik tutvuda tuntud prantsuse teatriteadlase Jean-Pierre Sarrazaci seisukohtadega, mida aitab lugejale lähemale tuua Tanel Lepsoo kommentaar. Arhiivileid viib meid tagasi poole sajandi tagusesse aega Draamateatris, mil Voldemar Panso lavastas Eduard Vilde Tabamata ime.
Methise teatrinumber on huvitav ja hariv lugemisvara kõigile, kelle jaoks teater on midagi enamat kui pelgalt meelelahutus.

158 lk

Soodushinnad!