Maalikunsti eriala lõputööde kaitsmised

5.juunil kell 11.00 algavad Tartu Kunstimuuseumis Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised. Lõputööde näitused Tartu Kunstimuusemis, Tartu Kunstimajas, Kunstimaja galeriis ja Monumentaalgaleriis, Vanemuise kontserdimaja fuajees, Y-galeriis  avatuks kuni 30.juunini.

Lõputööde hindamiskomisjoni kuuluvad:
Esimees:
Mari Roosvalt – maalikunstnik, Eesti Maalikunstnike Liidu esimees, EKA Avatud Akadeemia vabade kunstide õppekava juht, professori k.t.
Liikmed:
Tiiu Talvistu – kunstiteadlane, Tartu Kunstimuuseumi teadusdirektor,
Markus Toompere - kunstiteadlane, Tartu Kunstnike Liidu esimees,
Indrek Grigor – kunstiteadlane, Tartu Kunstimaja galerist,
Lauri Sillak / Laurentsius, vabakutseline maalikunstnik, end. EKA kauaaegne dotsent,
Jaan Elken – maalikunstnik, Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli professor,
Anne Parmasto – maalikunstnik, Tartu Ülikooli maalikunsti dotsent,
Rauno Thomas Moss – maalikunstnik, Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli assistent.

Kaitsmiste kava

Maalikunsti bakalaureusetööd 2013

Tartu kunstimuuseum:
Liis Koger
(1989) seitsmest maalist koosnav „Valgusemängija“ sari ei üritagi tõlkida luulet proosaks. Teie ees olevad värvid ja valgused võbelevad võimsamalt kui must tekstisõrm ühehäälsel taustal

Indrek Aavik (1990) „Insomnia“ Viiest maalist koosnevas seerias on kujutatud une ja ärkveloleku vahelist viirastuslikku maailma.

Sandra Lääne (1990) „ArNePo“  uusgeomeetrilised värviuuringud käsitlevad võimalikku arvuti ja inimese vahelist koostööd.

Abstraktsioon arvuti ekraanil on kunstiteose kavandiks ning maali inspireerinud luuletus maali pealkirjaks.

Antud projekt ja lõputöö ArNePo on läbi viidud koostöös Helsingi Ülikooli teadusgrupiga Discovery, mis tegeleb andmekaeve ning arvutusliku loomega (computational creativity). Teadusgruppi juhib professor Hannu Toivonen, kes on juhtiv ekspert andmekaeve valdkonnas. Antud projektiga on teadusgrupist seotud doktorandid Jukka Toivanen ja Oskar Gross. Käesolevas projektis kasutatud luulegeneraatori [1] lõi Jukka Toivanen ning uudiste analüüs [2], protsessi abstraheerimine ning visualiseerimine on tehtud Oskar Grossi poolt ning maalide lõplik teostus on usaldatud Sandra Lääne kätesse.

[1] J. M. Toivanen, H. Toivonen, A. Valitutti, and O. Gross, “Corpus-based generation of content and form in poetry,” in International Conference on Computational Creativity, Dublin, Ireland, 2012, pp. 175–179.

[2] Gross O, Toivonen H, Toivanen JM, Valitutti A, “Lexical Creativity from Word Associations,” in Proceedings of Knowledge, Information and Computational Creativity Support Systems, Melbourne, Australia, 2012, pp. 35-42

Edgar Juhkov (1989) “58.3 26.7”  kujutab oma viieosalises seerias vaateid Annelinna punktidest, monteerides erinevatel aegadel samas vaateväljas olnud inimesed ühele pinnale. 70-ndate maaliklisheedele ja võõrandumistõlgenduste edasiarendustele rajatud kompositsioonid  mõjuvad vanameisterlikult.
 

Tartu Kunstimaja:
Kadri Kõiv
(1987)

„Eesti talv“  koosneb kolmest askeetlikust maalist, kus on kujutatud talvist loodust linnas.

Maalitud motiivid on urbaniseerunud vaated paneelmajade vahel asuvatest kaskedest talveängises Tartus.


Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii:
Maarja Nõmmiku
(1991) sinivalges koloriidis maalitud  geomeetriline sari „Ruum ruudus“   täidab kogu Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii kaido-olelikus võtmes ruumi-tajudega. Ruumimõju aluseks on unenäo-taoline usutavus – loogiline oma irratsionaalsusest hoolimata.
 

Tartu Kunstimaja galerii:
Elo-Mai Mikelsaar
(1989)

„Must stsenaarium“  6-osaline lõputöö on maalitud harvanähtava sisendusliku jõuga. Abstraktse ja realistliku süntees, eriti portreelise lahenduse kontekstis toodab üheksal juhul kümnest halvamaigulist déjà vu-d, autoril on õnnestunud lahendada kogu seeria põldroosiliku, intellektuaalset ja maalilist ühendava kõrgmeisterlikkusega.
 

Y-galerii:
Diana Lõhmus
(1991)

„Karakuduk“  põhineb Turkmeenia muinasjutul, new-agelik, ornamentaalsusest ja kultuurantropoloogilisest materjalist lähtuv lugu sobib Y-galerii kõike näinud müüride vahele.
 

Vanemuise Kontserdimaja:
Kälina Kõva (1989) ekspressiivse maalisarja „Tärkamine“ peategelastena näeme sinist, valget, musta, kollast ja punast.
 

Nooruse galerii (avatud vaid 5.juunil!):
Reigo Ringo (1989) /nimeta/
on maalitud kiiresti ja õhukeste värvikihtidega, kus käte siruulatus ja akrüüli kiire kuivamine soodustasid  rikkalikumat  keskosa, mis vastandus/eristus järjest tugevamalt. Kus pintslitõmbed lõppesid,  jäi alles vorme kokkutõmbav joon.

 

Maalikunsti magistritööd 2013

Tartu Kunstimaja:
Tanel Tolsting
(1987) „Rännakud“ . Sarja eesmärk on uurida rändamist, anda aimdust meie hulgas elavate inimeste sisemistest rändamistest, ilma et inimene peaks liigutama oma füüsilist keha. Maalimise protsess on autori jaoks rändamise viis, isegi siis, kui tegemist on keerukama ja üsna täpselt eel-kavandatud tööga. Just sellel tasandil seondub lõputööga sisuliseks tervikuks ka Tiiu Linnu portreesari, sügissemestril valminud Tiiu Linnu portreesari ja kevadsemestri „Rännakud“ on siiski omaette poolused.

 

Bakalaureusetööde juhendajad:  Anne Parmasto, Jüri Kask, Rauno Moss, Jaan Elken

Magistritöö juhendaja: Rauno Moss

 

Näituste kujundus, lisainfo:
Jaan Elken, GSM  5540544
Jaan.Elken@ut.ee

Ene.Paldre@ut.ee