Maalikunsti eriala lõputööde kaitsmised

Maalikunsti bakalaureusetööd 2013

Tartu kunstimuuseum:
Liis Koger (1989) seitsmest maalist koosnav „Valgusemängija“ sari ei üritagi tõlkida luulet proosaks. Teie ees olevad värvid ja valgused võbelevad võimsamalt kui must tekstisõrm ühehäälsel taustal

Indrek Aavik (1990) „Insomnia“ Viiest maalist koosnevas seerias on kujutatud une ja ärkveloleku vahelist viirastuslikku maailma.

Sandra Lääne (1990) „ArNePo“  uusgeomeetrilised värviuuringud käsitlevad võimalikku arvuti ja inimese vahelist koostööd.

Abstraktsioon arvuti ekraanil on kunstiteose kavandiks ning maali inspireerinud luuletus maali pealkirjaks.

Antud projekt ja lõputöö ArNePo on läbi viidud koostöös Helsingi Ülikooli teadusgrupiga Discovery, mis tegeleb andmekaeve ning arvutusliku loomega (computational creativity). Teadusgruppi juhib professor Hannu Toivonen, kes on juhtiv ekspert andmekaeve valdkonnas. Antud projektiga on teadusgrupist seotud doktorandid Jukka Toivanen ja Oskar Gross. Käesolevas projektis kasutatud luulegeneraatori [1] lõi Jukka Toivanen ning uudiste analüüs [2], protsessi abstraheerimine ning visualiseerimine on tehtud Oskar Grossi poolt ning maalide lõplik teostus on usaldatud Sandra Lääne kätesse.

[1] J. M. Toivanen, H. Toivonen, A. Valitutti, and O. Gross, “Corpus-based generation of content and form in poetry,” in International Conference on Computational Creativity, Dublin, Ireland, 2012, pp. 175–179.

[2] Gross O, Toivonen H, Toivanen JM, Valitutti A, “Lexical Creativity from Word Associations,” in Proceedings of Knowledge, Information and Computational Creativity Support Systems, Melbourne, Australia, 2012, pp. 35-42

Edgar Juhkov (1989) “58.3 26.7”  kujutab oma viieosalises seerias vaateid Annelinna punktidest, monteerides erinevatel aegadel samas vaateväljas olnud inimesed ühele pinnale. 70-ndate maaliklisheedele ja võõrandumistõlgenduste edasiarendustele rajatud kompositsioonid  mõjuvad vanameisterlikult.
 

Tartu Kunstimaja:
Kadri Kõiv (1987)

„Eesti talv“  koosneb kolmest askeetlikust maalist, kus on kujutatud talvist loodust linnas.

Maalitud motiivid on urbaniseerunud vaated paneelmajade vahel asuvatest kaskedest talveängises Tartus.

Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii:
Maarja Nõmmiku (1991) sinivalges koloriidis maalitud  geomeetriline sari „Ruum ruudus“   täidab kogu Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii kaido-olelikus võtmes ruumi-tajudega. Ruumimõju aluseks on unenäo-taoline usutavus – loogiline oma irratsionaalsusest hoolimata.
 

Tartu Kunstimaja galerii:
Elo-Mai Mikelsaar (1989)

„Must stsenaarium“  6-osaline lõputöö on maalitud harvanähtava sisendusliku jõuga. Abstraktse ja realistliku süntees, eriti portreelise lahenduse kontekstis toodab üheksal juhul kümnest halvamaigulist déjà vu-d, autoril on õnnestunud lahendada kogu seeria põldroosiliku, intellektuaalset ja maalilist ühendava kõrgmeisterlikkusega.
 

Y-galerii:
Diana Lõhmus (1991)

„Karakuduk“  põhineb Turkmeenia muinasjutul, new-agelik, ornamentaalsusest ja kultuurantropoloogilisest materjalist lähtuv lugu sobib Y-galerii kõike näinud müüride vahele.
 

Vanemuise Kontserdimaja:
Kälina Kõva (1989) ekspressiivse maalisarja „Tärkamine“ peategelastena näeme sinist, valget, musta, kollast ja punast.