Möödunud kuu lõpus, 30. septembril toimus kultuuriteaduste instituudi esmakursuslaste ristimine. Meeleolukast päevast annab ülevaate esmakursuslaste tuutor Gerli Raag.
Kuigi enamuste jaoks algab ülikoolipäev mitte varem kui kell 8, siis korra aastas peavad kultuuriteaduste tudengid rinda pistma päevaga, mis algab kell 5. Nimelt just siis kogunevad värsked esmakursuslased nagu kord ja kohus Koidula ning Jannseni kujude juures, et astuda viimane samm täisväärtuslikuks tudengiks saamise poole. Nii juhtus ka sel aastal.Traditsiooniliselt on esimene tegevus jalutuskäik läbi ärkava Tartu, sest kus olime meie, seal polnud ruumi väsimuseks. Iga õppejõud lauldi üles lauluga, mille sõnad ja meeleolu olid pandud vastavusse sellega, millist energiat nad tudengitele annavad.
Esimene peatus oli Janek Kraavi ja Anneli Saro juures ning teine Art Leete pool. Mõlemas punktis kiideti tudengeid oma lauluoskuste eest ja präänikuna said nad kuulata miniloenguid nii Tartu kui ka laiemalt eesti kultuuri ajaloost (sealt ei puudunud ka kummitused ning vaimud). Vahemaa kiiremaks kulgemiseks ja üksteise paremini tundmaõppimiseks oli meil tee peal järgmisesse punkti aega ka üheks kiirkohtinguks. Küsimus ,,Kas sina abielluksid pigem Kristjan Jaak Petersoni või leivaga?” (popkultuuriga kursis olevad tabavad ära, kust antud legendaarne küsimus pärit on) pani ka kõige väsinumate ajurakud täistuure tegema.
Järgmine peatus oli päikesetõusul Riina Oruaasa juures, kus lisaks laulmisele said tudengid õppejõu eeskujul väikese hommikuse trenniga sooja tagasi kontidesse. Uue energiaga kõmpisime me Toomemäele, et värskendada olulisi teadmisi eesti kirjandusklassikast. Nimelt pidid tudengid teose ,,Tõde ja õigus” igast osast leidma paar head pick-up line’i, mida potentsiaalselt tulevikus käiku lasta. Kõige paremini jäid kõlama ,,Kuumus on nii suur, et usski tõuseb mättal püsti.” ja ,,Naine sa oled pisut peast pörunud.”.
Edasi võtsime tee Liina Lukase poole, kellega koos lugesime Anna Haava luuletust ,,Meie”, mis sobis meie vaimsusele kui rusikas silmaauku. Tee peal viimasesse punkti tegime pausi ka Miina Härma kuju juures. (Kas Sina teadsid, et M. Härma ja L. Koidula kujud on Tartus ainsad kujud naistest?) Hommikune jalutuskäik läbi Tartu lõppes Hedi-Liis Toome juures, kus selgus, et noorte hääl peab vastu kõigele, sest ka viimases punktis oli jõudu, et oma laul ilusti lõpetada. Siis oligi juba aeg suunduda edasi loengusse.
Õhtul kohtusime rebastega instituudi kõrval kell 18, kus loeti ette päeva jooksul välja mõeldud kultuurseid pick-up line’e. Sealt liiguti edasi Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde, kus esmakursuslased said kuju jalge alt läbi ronida ning seejärel valida, millisele neljast peaerialast nad oma hinge müüvad, asetades käe vastavat eriala esindavale raamatule. Rebasteerimise viimaseks osaks liikusime me tagasi mäest alla ja esmakursuslased andsid instituudi kõrval eeskujulikult põlvitades ning kätt südamel hoides oma vande. Tollel kaunil sügisõhtul saidki neist täieõiguslikud kirjanduse- ja kultuuriteaduste tudengid.