Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool

14.03.2022

Kristin Kuutma:

E-kiri: kristin.kuutma@ut.ee unesco.chair@ut.ee

Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga (2003) on ühinenud 180 riiki maailmas. Sellega seoses kasvab nüüd vajadus spetsialistide järele, kes mõistavad kultuuripärandi olemust ning vastavaid ühiskondlikke või majanduslikke arenguid. 2019. aastal loodud Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli eesmärk on seda protsessi toetada ja jälgida: valmistada üliõpilasi ette tööks mobiilses valdkonnas, luua teadusuuringutega uusi tõlgendusi ning kutsuda tegutsevaid praktikuid kogemusi vahetama ja tutvuma uuemate uurimistulemustega.

Tegeleme teadusprojektide ja õppetööga, juhindudes seejuures ÜRO kestliku arengu suunistest, nagu säästlik suhe keskkonda, vastutustundlik tarbimine või vastastikune abistamine. Uurime ja arutame koos maailma eri paigust pärit tudengitega, kuidas rakendada selleks pärimuslikke oskusi ja teadmisi. Tehes koostööd teadlaste, kogukonna ja kodanikuühiskonna esindajate ning poliitikakujundajatega, analüüsime kultuuripärandiga seotud ühiskondlikke protsesse ning sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Pöörame tähelepanu kultuuripärandi rollile inimeste igapäevases toimetulekus ja identiteedipoliitilistes diskussioonides nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Meid peetakse hinnatud koostööpartneriks UNESCO õppetoolide võrgustikus, ent korraldame arutelusid ka Eestis, küsides näiteks, kuidas elavad seto leelokoorid, kuidas saavad hakkama kihnlased oma saarel ja kas laulupeol kõlab eesti keel ka saja aasta pärast.

Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja professor Kristin Kuutma uurimistöö keskmes on pärandivaldkonna kultuuripoliitika ning kultuuripärandi ja identiteedi seosed. Ta on esindanud Eestit UNESCO valitsustevahelises vaimse kultuuripärandi kaitse komitees, osalenud arvukatel ekspertkohtumistel ning nõustanud UNESCO elava pärandi üksust. Kristin Kuutma on UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi juures tegutseva vaimse kultuuripärandi nõukogu liige. Ta on olnud ka mitme UNESCO-le esitatud vaimse kultuuripärandi taotluse koostamise juures. Kristin Kuutma kuulub Tartu Ülikooli kestliku arengu tegevuskava väljatöötamise komisjoni.

Kristin Kuutma ettekanne "Critical (Re)conceptualizations in the Politics of Heritage" seminaril ""No such thing as heritage"? – From Basic Assumptions and Constructs to Reconceptualizations" 5. märtsil 2020. aastal Helsingi Ülikoolis. Salvestus: Helsingi Ülikool.

Mis on vaimne kultuuripärand?

UNESCO õppetool on otseselt seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisega. Konventsioon käsitab vaimse kultuuripärandina kombestikku, esitus- ja väljendusvorme, teadmisi, oskusi ja nendega seotud esemeid või kultuuriruume, mida peetakse kogukondlikult põlvest-põlve kandunud kultuuripärandiks. Tegemist on kultuuripoliitilise määratlusega. Valdkonda tähistatakse ka elava pärandi mõistega.

Rahvusvahelisel tasandil koordineerib konventsiooni elluviimist UNESCO elava pärandi üksus. Eestis on riik määranud konventsiooni rakendusasutuseks Eesti Rahvakultuuri Keskuse. Eestikeelset teavet konventsiooni ja vaimse kultuuripärandi kohta leiab ka UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kodulehelt. Rahvuslik komisjon on koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel.