Autor:
Mariana Tulf

Värsked magistrantuuri lõpetajad tutvustavad oma lõputöid

Juunikuus kaitsti kultuuriteaduste instituudi magistriõppes lõputöid neljal õppekaval. Värsked lõpetajad kirjutavad lühiülevaate oma lõputööst, nii sellest mida uuriti kui ka sellest, millist kasu ühe või teise aspekti uurimine ühiskonnale pakub. Seega kui ka Sina mõtled, millist eriala valida, siis tutvu lõputöödega ning saa inspiratsiooni erialavalikuks.

Magistriõppesse kandideerimine kestab 26. juunini. Avalduste esitamine SAIS-is


Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia (EFRA)

Mare Mätas
MA magistriprojekt: "Raamat "Kihnu mootorratta lugu""

Minu magistriprojekt oli raamat „Kihnu mootorratta lugu“, mis selgitas ühe artefakti kultuuripärandiks kujunemise lugu läbi fotomaterjali representatsiooni, intervjuude ja vahetekstide konteksti avamiseks. Külgkorviga mootorrattal ringi sõitvad Kihnu naised on nüüdseks saanud maailmakuulsaks, selle fenomeni vastu tunnevad igal aastal huvi sajad ajakirjanikud, kultuuriuurijad ja saarekülastajad. Minul on olnud aktiivne roll Kihnu kultuuripärandi eestkõnelejana, sealhulgas mootorratta kui ühe sümboli tutvustajana. Läbi oma uurimistöö proovisin selle ambivalentse nähtuse tagamaid avada nii enesele, kogukonnale kui ka laiemale auditooriumile. Ja lõppkokkuvõttes huvitab mind kui palju võib kultuuripärand ajas muutuda, et me jätkuvalt seda kultuuripärandiks peaksime ning ka eheduse ja autentsuse küsimused, kui ühel päeval võtame kasutusele näiteks elektriemmid.

Ilona Piirimägi 
MA magistriprojekt: "Betti Alveri muuseumi arengukava loomine"

Töötan Tartu Ülikooli muuseumis ning tegin magistriprojekti raames arengukava Jõgeval asuvale Betti Alveri muuseumile, toetudes nii kriitilise museoloogia kontseptsioonile kui spetsiaalselt muuseumide jaoks loodud „MOI. Mõjukad muuseumid“ enesehindamise mudelile.

Mäluasutuse tegevus avaldab olulist mõju piirkonna kultuurielule, haridusele ning ettevõtlusele. Kaasates muuseumi, kohalikku omavalitsust ja koostööpartnereid selgusid Betti Alveri muuseumi mõjueesmärgid, peamised kogukonnad, väärtused ning arendamist vajavad valdkonnad.
Muuseum on üleminekuperioodis ning viidud valla kultuurireformi käigus katusorganisatsiooni juhtimise alla, munitsipaalmuuseum saab edukalt toimida üksnes koostöös omavalitsusega sihte seades.

Mart Alaru
MA magistritöö: "Vabanemine võimal(dav)uste ahelatest: teadlik internetikasutamine Facebookist lahtiühendunute näitel"

Oma magistritöös uurisin ma inimesi, kes on Facebookist lahti ühendunud. Ma uurisin ühelt poolt seda, miks Facebookist lahti ühendutakse ja teiselt poolt seda, kuidas need inimesed igapäevaselt internetti kasutavad. Uurides lähtusin ideest, et sotsiaalmeediast lahtiühendumine tuleb soovist vähendada võimalusi, mis inimese ümber on, kuna vägevad võimalused, mida sotsiaalmeedia pakub, kujutavad endast ka vägevaid segajaid. Leidsin ühelt poolt, et Facebooki mittekasutamine ei pruugi olla nii raske, kui see tundub - kui just töö või eluala seda ei nõua. Teiselt poolt avanes selle uurimusega ka maailm, mis on täis (sageli fabritseeritud) vajadusi, millele on olemas oma tehnoloogilised lahendused. Et oma tahet ja iseseisvust maksma panna, tuleb inimesel igapäevases elus tingida ja reguleerida seda, mida digitehnoloogia talle võimaldab.
 
Veel uuriti EFRA magistritöödes näiteks mitmekesisust ja kaasatust tööandja pilgu läbi ja Mulgimaa vaimset kultuuripärandit ning Mulgi Kultuuri Instituudi rolli selles. 

Kirjandus- ja teatriteadus

Helen Kannus 
MA lõputöö: "Neljas sein ja selle lõhkumise viisid Eesti nüüdisteatris"

Minu magistritöö “Neljas sein ja selle lõhkumise viisid Eesti nüüdisteatris” uuris teatris kasutatavaid võimalusi, mille abil etendajate ja vaatajate vahelist piirjoont ületada soovitakse. Kuigi vaatajas võib tema ühel või teisel moel kaasamine kutsuda sageli esile tugevaid reaktsioone ning tekitada negatiivset häälestust, pidasin vajalikuks uurida, millised on neljanda seina lõhkumise eesmärgid ning kuidas on neljandat seina võimalik lõhkuda vaatajaga arvestavalt. Töö olulisim järeldus peitub minu jaoks neljanda seina ja selle lõhkumise omavahelises suhtes: nimelt ei pea neljanda seina lõhkumine ilmtingimata tähendama, et etendaja peaks kõigepealt neljanda seina kehtestama. Selle põhjus peitub Eesti nüüdisteatrile iseloomulikus neljanda seina konventsioonis, mille kohaselt etendaja etendab ning vaataja vaatab. Niisiis võimaldab neljanda seina lõhkumine etendaja ja vaataja rolli teatris ümber mõtestada ning seda mitmekesistada.
 
Kai Karell-Narrusk 
MA lõputöö: "Kordused Hando Runneli luuletsüklis "Ilus maa"" 
 
Minu magistritöö "Kordused Hando Runneli luuletsüklis "Ilus maa"" on motiveeritud professor Arne Merilai väitest, et kogu poeetiline võttestik on näitlikustatav Hando Runneli luulega. Et seni tõestamata ning  intuitsioonil põhinev väide kinnitada, otsisin kordusfiguure mitmetest Hando Runneli luulekogudest, detailse kordusvõttestiku analüüsi tegin aga luuletsüklile "Ilus maa". Uurimuse lõppeks sain tõdeda, et professor Merilai ei ole eksinud ning kordamised ja kordused on Runneli luule  poeetiliseks dominandiks. Uurimus kinnitab Hando Runneli peent ja teadlikku keeletunnetust ning Juri Lotmani seiskohta korduse kordumatusest, mille kohaselt kannab iga korduv üksus täpsemat ja täiuslikumat sisu. Magistritöö kirjutamisel sain siduda poeetika kui kirjandusõpetuse põhialuse, keeleteaduse ja semiootika ning mulle väga armsa kirjaniku loomingu. 
 
Carmen Victoria Virkunen 
MA lõputöö: "Alexanderi tehnika muusiku- ja näitlejaõppes"
 

Alexanderi tehnikat on vähe uuritud ja paljudele tundmatu tehnika, kuid õppeainena muusikakoolides, muusika- ja teatri kõrgkoolides nii Eestis kui ka mujal maailmas. Minu uurimistöö keskendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste esseede uurimisele, mis kirjutati Alexanderi tehnika aine lõpus. Tudengite esseede analüüsist selgus, et Alexanderi tehnika aitab parandada esinemise kvaliteeti, vabaneda keha ja meele pingetest, tehnikat kasutades on võimalik saada lahendust erinevate haiguste, vigastuste ja ülekoormuse puhul. Tehnika aitab saavutada paremat kohalolu, tasakaalu, teadlikkust ja kontrolli oma keha üle ning tuvastada takistusi ja automatisme. 

Veel uuriti kirjandus- ja teatriteaduse magistri lõputöödes näiteks muusikalisust teatris ("Ainult jõed voolavad vabalt") ja tantsu Eesti modernistlikus luules 20. sajandi alguses.


Kultuurikorraldus

Marion Demus 
MA lõputöö: "Ligipääsetavus Hiiumaa kultuuriasutustes"

Magistriõpingute alguses teadsin, et soovin mingil viisil uurida ligipääsetavuse ja Eesti kultuurimaastikul toimuva seost. Ligipääsetavuse näol on tegemist teemaga, mis puudutab eelkõige erivajadusega inimesi, kuid tegelikult võivad ligipääsetavatest lahendustest kasu saada kõik inimesed läbi elukaare. Minu jaoks on mõeldamatu, miks peaksin mõne ajutise vigastuse järel meeldivast sündmusest kõrvale jääma. Miks peaksid tegema seda teised, ning eriti inimesed, kellel on igapäevaselt abivajadus? Teemat on vähe uuritud ning praktiseeritud, kuid on üha rohkem kanda kinnitamas ka kultuurivaldkonnas. Oma töös tegin valitud Hiiumaa kultuuriasutuste ligipääsetavuse olukorrast ülevaate. Intervjueerisin asutuste juhte ning vaatlesin asutuste füüsilisi ja digitaalseid (nt veebileht) ruume. Ligipääsetavusega olen seotud tööalaselt ning Hiiumaa on minu kodu, kus elasin keskkooli lõpetamiseni. Töö tulemusena leidsin, et asutuste ligipääsetavus on kehv, kuid asutuste juhtide suhtumine on positiivne ja tahe paremini teha on suur. Mitme asutuse puhul tuli välja ka toredaid ligipääsetavuse tagamiseks tehtud lahendusi ning muuhulgas tõstsin teadlikkust, miks ja kellele ligipääsetavus oluline on ning, et tegemist ei ole alati kallite muudatuste tegemisega.

Mõned lõputööd on juba pälvinud ka meediakajastuse: Synne Valtri lõputöö Eesti muusikaloojate autoriõigusliku teadlikkuse kitsaskohtadest ja Madli Vanamölderi lõputöö Tartu üliõpilasorganisatsioonide volbritraditsioonidest ajas ja ruumis.
 
Veel uuriti kultuurikorralduse magistri lõputöödes näiteks noorte osalemist rahvamajade tegeveustes ja loova tehisintellekti kasutamise võimaliku mõju kunsti valdkonnale.
 

Folkloristika ja pärandirakendused (Tegemist on ingliskeelse õppekavaga. Kandideerimine 2024/25 õppeaastaks on lõppenud. Järgmine kandideerimine avatakse 2025. aastal) 

Anna Matsuura
MA thesis “Guided Sauna Experiences in Estonia: Ritual Practices and Lifestyle Entrepreneurship of Saunanaine (Sauna Woman)”

This thesis explored the activities of "saunanaine" (sauna woman in Estonian), who provide ritualistic sauna experiences in Southeast Estonia, Võru County, in the context of health, wellness, and spiritual tourism. In other words, it revealed how the women compose the performance of the "sauna ritual" and how they transform it into the service of experience in contemporary tourism. The thesis is grounded in several theoretical frameworks, including "Experiencescape" by Tom O'Dell (2005), "Liminality" by Arnold van Gennep(1960), and "Lifestyle Entrepreneurship by" Ivanycheva et al. (2023). Also, the study adopted ethnographic methods, mainly participant observation and autoethnography, and semi-structured interviews, and the author interviewed the six sauna women and conducted the fieldwork in the six guided sauna experiences in the smoke saunas.

The thesis uncovered the ingenuity of the sauna women's diverse performance, entrepreneurial motivations and business principles in a nuanced way. "Saunanaine" is a valuable activity which generates additional income in the rural areas of Võru, where the number of jobs and options is relatively limited, and it creates a unique and multifaceted experience in which bodily practices, tradition, and spirituality are innovatively integrated.

Sydney Patrick La Roche
MA thesis “An Intersectional Approach to LGBTQ+ Lived Experiences in Contemporary Wrexham”
 

In this thesis, I went back to my hometown of Wrexham in North Wales to partake in three methods of ethnographic fieldwork concerning the local LGBTQ+ community; participant observation, online surveys and in-person interviews. This research approaches this LGBTQ+ community as a ‘folk group’ as according to Dundes’ definition of “any group of people whatsoever who share at least one common factor” (1980, 6-7) and Zhang’s concept of ‘folkloric identity’ (2020, 218-221), as a more inclusive alternative to the typical ethnic group more commonly associated with ethnography and folklore. It also aims to acknowledge the importance of intersectionality as a tool to understand such a large and diverse community, which itself is difficult to define and ever-expanding.

One of the most notable findings of the fieldwork was that despite growing acceptance of the LGBTQ+ community, there was a general consensus that there was still a lack of visibility in the city. Another point of note was how socio-economic factors served as an obstacle to LGBTQ+ people in participating in community life and events, resulting in the community becoming more and more ‘online’ and not necessarily aware of others in the same community, forming a kind of imagined community (Anderson 1991, 6-7).

This study is relevant because it covers a large minority group that is not exceptionally well-researched and approaches it from both an intersectional and folkloristic angle, the latter of which is rarely employed when discussing sexual and gender minorities. It shows the importance of intersectionality in acknowledging the lived experiences of marginalised groups, which has ramifications larger than the small sample group involved in the study.

Wei Chen 
MA thesis "The Omen System of Eastern Minyag (Sichuan, PRC)"

This research focuses on the Minyag omen knowledge in a small, remote mountain village in Eastern Tibet. While sorting out the previous research related to omen studies, I found out that the classification of omen should be vernacular knowledge to eliminate the stigma. After the fieldwork, I discovered that the Minyag omen system mainly consists of negative omens, and transferring omens to others is a common way to address them. I classified Minyag omens into standard and special omens to show how these two types of omens function in the community. I am from Minyag, and I tried to adopt a combined emic and etic approach to provide a comprehensive perspective on understanding the Minyag omens. In the Minyag community, the omen system similarly acts as a filter between individual and collective memories, enabling mutual transformation. The Minyag omen system, a vernacular knowledge system, enables the Minyag people to navigate their surroundings and make informed decisions for the future.

Robertho Miguel Paredes Coral
MA project “A Photo Essay and Amazonian Perspectivism: Images from Madre de Dios"
 
My master’s project explores the representation of Amazonian peoples from the Madre de Dios region of Peru through a photo essay, investigating the complex  relationship between these communities and their natural environment. The most exciting experience was using photography as a powerful tool for preserving and promoting Amazonian culture and addressing environmental concerns. This research has the potential to change perceptions and foster a deeper understanding of the Amazon forest. It involves the Amazonian communities directly in creating their visual narratives, this project empowers them to reclaim their representation. 
 
Vassa Lorne Leevike Yakymets
MA project “The Mnemonic Role of Vernacular Textile Crafting in Ethnic Identity Solidification and Maintenance”
 
My MA project was an exploration of the vital role textile crafting may play in identity formation and maintenance, particularly among postcolonial communities. This was researched through autoethnography, wherein I visited my family’s homeland in Western Ukraine, reflected on the devastating effects settler colonialism had within my family, and listened to the voices of other Ukrainian embroiderers. My subsequent reflections from this research culminated in crafting my own Ukrainian vernacular dress, consisting of an embroidered blouse, wrap skirt, and beaded necklace. Both my reflections and the crafting process were then documented on an accompanying website (https://vyshyvannya.art/). In conducting this research, I learned how powerful textile crafting was for heritage reclamation as well as addressing and mending intergenerational trauma. This project holds significance personally and for my academic career in craft studies, and it will hopefully be further inspiration for academia to meet postcolonial communities where they stand in terms of defining identity maintenance.



 

Tudeng loengus

Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse lõputöid

TÜ peahoone

Tartu Ülikooli kandideerimine on lõppenud

Üliõpilased Jakobi 2 õppehoone auditooriumis

Sügisesed vabaained humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas