Merit-Kätlin Sööt tutvustab oma kirjutatud ja peagi lavavalgust nägevat näidendit "Peakorter"

Näidend ,,Peakorter’’ ei sündinud õhust - see sündis põlvkondsest raskustundest, mida ei saanud maha raputada. Ma tundsin seda endas, ma tundsin seda end ümbritsevates naistes ja nende lugudes. Mina annan, sina annad, meie anname ja ikka ei ole piisav- kas endi või teiste jaoks? Seda ei teagi. Sellest teadmatusest sündiski naine nimega Ella. Ta on naine, kes küsib ,,Kas see ongi kõik? Kas see ongi kõik, milleks ma olen olemas?’’ Armastuse, väsimuse, hirmu küüsis- kuidas hoolida nii, et end ära ei kaotaks. Ta emotsioonid on valjud; nad lükkavad, sosistavad, tülitsevad temaga hirmutava tõeni jõudmisel. Kuid kui ma olen teiega täiesti aus, siis sündis Ella peidetud viha kohast. Olengi ma nende häälte järgi noor ja naiivne naine, kes tahab kirjanduses kuhugi küündida? Midagi öelda, midagi teha, jätta endast midagi maha- kes ma selline üldse olen midagi ütlema? Ma olen Merit, ma olen Ella, ma olen sina ja ma olen mina. Ja ma tahtsin mõista, miks me ikka üritame anda endast kõike, saamata pooltki tagasi. Miks me tuleviku valikute ees surume südame vakka ja marsime vaid mõtteid (hea kui endi omi) kuulates edasi? Ma kirjutasin ,,Peakorteri,’’ sest ma olen seda näinud, tundnud ja küsitlenud. Miks me samu ringe mööda jookseme? Ja kõige tähtsam- ma teadsin, et ma ei ole nendes küsimustes üksinda.

Oodake järge!