Tiina Kattel esitleb enda värskeid tõlkeraamatuid

Kolmapäeval, 5. oktoobril kell 17.30 esitleb Tartu Ülikooli eesti ja leedu keele nooremlektor ning tõlkija Tiina Kattel linnaraamatukogus enda värskeid tõlkeraamatuid "Peetri keisrinna" (I ja II osa) ning "Veretöö kingsepa töökojas". Juttu tuleb ka "Siberi haikust". Lisaks saab nimetatud raamatuid kohapeal soetada soodushinnaga. Kõik huvilised on teretulnud.

Tõlkijad ja kirjastajad käivad raamatukogus esinemas harvem kui kirjanikud, aga 5. oktoobril on just selline päev, mil huvilistega kohtub tõlkija. Kell 17.30  algab Tartu Linnaraamatukogu kohvitoas õhtu tõlkijaga, mille külaline on leedu kirjanduse eestindaja Tiina Kattel. Esitlemisele tulevad külalise värsked tõlkeraamatud – Kristina Sabiliauskaite „Peetri keisrinna“ I ja II osa (Varrak) ning Gina Viliūnė „Veretöö kingsepa töökojas“ (Hea Lugu). Raamatud on kohtumisõhtul müügil soodushinnaga.

„Peetri keisrinna“ autor, kunstiajaloolane Kristina Sabaliauskaitė on üks silmapaistvamaid kaasaegseid Leedu kirjanikke. Tema uusim romaanidiloogia „Peetri keisrinna” käsitleb Leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu. Kõrge hinnangu on autorile andnud Nobeli kirjanduspreemia laureaat Olga Tokarczuk: „Kristina Sabaliauskaitė kuulub ajaloolise romaani võimsaimate ja väljendusrikkaimate häälte hulka Euroopas.”

Ajaloolisi romaane kirjutab ka Gina Viliūnė, kes huvitub juba palju aastaid Leedu ja sünnilinna Vilniuse ajaloost. „Veretöö kingsepa töökojas“ on tema kuues ajalooline romaan, mille tegevus toimub Vilniuses. Ühtlasi on see linna esmamainimise 700. aastapäevale (tähistatakse 2023. a.) pühendatud ajalooliste detektiivromaanide triloogia avaraamat.

Tartu Ülikoolis õppejõuna töötava Tiina Katteli esimene tõlge, Alvydas Šlepikase romaan „Minu nimi on Marytė“ ilmus 2015. aastal. Kattel on tõlkinud arvukalt lasteraamatuid, näiteks Lina Žutautė Kake Make sarja, aga ka raamatu korvpallur Arvidas Sabonisest. Palju vastukaja on leidnud tema tõlkes ilmunud Jurga Vilé ja Lina Itagaki graafiline romaan „Siberi haiku“.