Danila Rygovskiy kaitseb doktoritööd „Women in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities“

29. novembril kaitseb Danila Rygovskiy folkloristika erialal doktoritööd „Women in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities“ („Naised vene vanausuliste kultuuris: religioossed praktikad ja avalikud ettekujutused Siberi ja Eesti vene vanausuliste kogukondade näitel“).

Juhendaja:
Ergo-Hart Västrik, Tartu Ülikool

Oponendid:
Elina Kahla, Helsingi Ülikool
Jeanne Kormina, Kõrgemate Õpingute Praktiline Kool (EPHE, Pariis)

Kokkuvõte

Uurimuse teema käsitleb üldisemalt naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, keskendudes vanausulistele nii Eestis kui ka Siberis. Täpsemalt on minu tähelepanu keskmes pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšasovnilike (Siberis) vanausuliste kogukonnad. Vanausk on konservatiivne religioon oma karmide reeglitega soopõhise jaotuse kohta. Näiteks ei tohi vanausulised naised esineda kirikujuhi ega sõnakuulutaja rollis. Ometi on aga nii, et naised täidavad meestele pandud kohustusi. Lisaks eelnevale on vanausuliste hulgas keskmiselt rohkem naisi kui mehi, eelkõige just Eestis ja mõnes üksikus Siberi piirkonnas. Selle kõigega seoses pean siinse uurimise eesmärgiks järgmist: erinevate allikate (oma välitöö materjale, ERM-i ja mõne Venemaal asuva arhiivi dokumente, rahvaluulelise ja etnograafilise märkmeid, vanausuliste käsikirju, jne) analüüsides, kirjeldada mille abil ja millistel asjaoludel leiab erinevates tegevustes (st jumalateenistuse läbiviimine, kirjutamine, välise vagaduse nõudmiste täitmine jmt) ellu viidud naiste agentsus väljapääsu vanausu konservatiivsest usuväljast. Minu uurimisfookuses on ka see, et kuidas erinevad sümboolsed ja sotsiaalsed hõõrumised, mis ilmnevad naiste rolli vanausuliste kogukondade elus suurenemisest, naiste agentusust ümber kujundavad ja naiste usupraktikaid mõjutavad. Oma uuringute raames analüüsin, kuidas nõukogude antireligiossne poliitika, kultuuri ja majanduse moderniseerimine mõjutas vanausuliste kombeid. Selgus, et mida suurem mõju oli, seda rohkem muutus sooline tasakaal vanausuliste külades ebavõrdseks. Seni on nähtav, et sellistes kohtades on palju rohkem naisi kui mehi ning naised juhtivad palvelaid erinevalt meestest. Siinjuures võrdne tasakaal on säilinud vanausuliste külades, kus majapidamine langeb suures osas naiste õlgadele, sest mehed tegelevad jahinduse, kalapüügi ja teiste sarnaste tegevustega.