Autor:
Kuvatõmmis

Eleriin Miilman räägib oma praktikakogemusest ja NAKSi festivalist

Bakalaureusetudeng Eleriin Miilman räägib rahvusvahelisest teatrifestivalist NAKS, mis toimub 2.-5. novembril. Täpsemalt sellest, kuidas ta sinna praktikale sattus, milliseid ülesandeid ta organisatsioonis täidab ning miks ja kelle jaoks NAKS üldse tegutseb. 

Festivalist kuulis Eleriin esimest korda selle aasta maikuus, mil teatriteaduse meililisti saabus praktikapakkumine. "Lugesin ja imetlesin, kuivõrd tunnustusväärset festivali korraldatakse. Pakkumine ise oli kohe ahvatlev, sest ülesanded olid eriilmelised: nende hulgas oli nii praktilist kui ka teooreetilist külge, individuaalset ja meeskonnatööd. Julgustava tõuke andis see, et pakkumises rõhutati tihedat koostööd tiimiga ning võimalust tutvuda noore vaataja teatri maastiku ja tegijatega," räägib Eleriin. 

Tänu entusiastlikule pealehakkamisele ja asjalikkusele valitigi Eleriin NAKSi nooteprogrammi korraldusjuhiks. Uhke nimetus koondab endas aga suurt komplekti eriilmelisi ülesandeid. "Noorteprogrammi loovjuht on lavastaja Maria Usk: minule meeldib mõelda temast kui teejuhist, kellega otsatult arutleda, fantaseerida ja mõttelend konkreetseks vormida. Meie vastutame, et kohalike noorte hääl jõuaks mingil moel festivalile. Programm ise on juba ajas oludele vastuvõtlik olnud ning esialgne idee korduvalt muutunud: meie eesmärk oligi mitte sundida noori midagi kohustuslikult tegema, vaid saavutada nendega kontakt ja vaadata, mis sellest sünnib," kirjeldab Eleriin oma tööülesandeid. 

Hakkaja tudeng on senise praktika käigus omandanud praktilisi, sotsiaalseid ja korralduslikke oskusi. Mõnevõrra on praktika aidanud Eleriinil sisse piiluda ka töömaailma ning lisaks õpetanud planeerimist, et nii kooli kui ka praktika ülesanded saaks ikka kõik tehtud. Oma senist tegevust peab neiu suureks kogemuseks, mis on talle palju õpetanud. Ise kirjeldab ta seda nii: "Kuna samal ajal käib vilgas õppetöö ja on käsil mitu teist projekti, olen senisest teadlikumalt tegelenud prioriseerimisega. See on voolavate, ent tähtaegadega ettevõtmiste puhul ülioluline. Kõiksugu korraldamist puudutavate asjaolude, suhtlemis-, arvestamis- ajaplaneerimis- jt oskuste lihvimise kõrval pean suurimaks väärtuseks noore vaataja teatri praktikute mõtteid, ASSITEJ liikmete muljeid (välismaa) festivalidest ja lavastustest. Alati on võimalus küsida selles valdkonnas aktiivselt tegutsevatelt inimestelt nõu, kinnitusi või vastuväiteid minu oletustele." 

NAKSi teatrifestivalil näeb Eleriin mitut eesmärki. "Mulle kõige südamelähedasem on viia teater Järvamaa noorteni. Seda teeme tõesti väga otsesõnaliselt, sest lisaks kultuurikeskustele antakse kohalikes koolides ja lasteaedades etendusi ning toimuvad töötoad," ütleb ta. Samas tõdeb neiu, et ühtlasi on oluline koostöö kohalike organisatsioonidega ning noorteprogrammi seisukohast noorte vaatajate tagasisidet koguda ja arvamusi kuulata. "Kuna üks põhilisi festivali sihtgruppe on õpetajad, on tähtis roll ka nende teadlikkuse suurendamisel: etendusi vaadates, arutelusid kuulates nähakse, kuidas ja mida teha saab, mida tasuks tundidesse integreerida, mis teemasid noortega edasi arutada. Kogetu kinnistamiseks on tähtsad üldistused, mis sünnivad festivali vestlusringides ja lastekultuuri seminaril." Ta lisab ka, et ei maksa unustada, et tegemist on rahvusvahelise teatrifestivaliga, kus kohtuvad praktikud ja eksperdid, kes vastastikku näevad üksteise loomingut, loovad kontakte ja saavad vahetut tagasisidet. " Publikule annab see kokkuvõttes väga hea üldpildi noore vaataja teatrist," lisab ta. 

Kui uurida Eleriinilt, et kes peaks festivali vaatama tulema, on tema vastus selge. "NAKSile peaksid tõemeeli kõik tulema! Festivalid üleüldiselt on head kohad, kust saada vähese vaevaga kätte kontsentratsioon millestki: NAKSi lavastuste sihtrühmade lai ampluaa võiks peegeldada ka nende vormilist ja sisulist rikkust. Minu meelest kvaliteetse noore vaataja teatri puhul ei piiritle määratletud sihtrühm tegelikku vaatajaskonda: ennemini annab see vihje, kuidas lavastusi vaadata tuleks. Noore vaataja teatris kasutatavad vahendid, teistsugune teatrikeel ja kõrgendatud tähelepanu publiku suhtes võiksid teatrivaatajale ning täiskasvanutele suunatud teatrile värskendavalt mõjuda." 


"On tõeline väärtus, kui festival rändab paikadesse, kus teater pole nõnda kättesaadav kui suuremate linnades ning privileeg sealsete noortega kohtuda tuleb tingimata ära kasutada."


NAKSi programmis on visuaalteatrit, nüüdistsirkust, sõna-, tantsu- ja nukuteatrit. Programm on mitmekülgne ning Eesti teatrite ja truppide kõrval on kohal teatritegijad Soomest, Poolast, Slovakkiast ja Ukrainast. Iga päeva lõpetab kokkuvõttev temaatiline vestlusring. Ühtlasi on oluline osa NAKSist lastekultuuri seminar, mille tänavune pealkiri on „Tähelepanu, laps!“ ja kus sel korral peetakse ettekandeid noorte mõjuteguritest, vajadustest, tugistruktuuridest ja tähelepanu röövlitest. Samuti toimuvad mitmesugused töötoad ning loetakse ette prantsuse noortenäidend „Süsina“. Seminarist ja näidendi ettelugemisest tehakse ka otseülekanne festivali kodulehele ja PostimeesTVsse, nii et kui kohale ei saa tulla, siis otsapidi saab festivalist ikka osa. "Ent minu meelest on Paide suurepärases asukohas: Tallinn–Tartu maantee keskel, mistõttu võiks festivalile jõuda igas vanuses kultuurihuviline! Täpsem info ja ajakava on festivali kodulehel: naksfestival.ee," lisab Eleriin. 

Festivalil osalejate hulgas on Eesti Noorsooteater, Piip ja Tuut Teater, Kuressaare Teater, Rändteater Vaba Vanker, Ugala Teater, Improteater IMPEERIUM, Soome kaasaegne tsirkus Ilmatila, Rahvusooper Estonia, nukumeister Katanari Slovakkiast, Art Fraction Foundation Poolast, Viimsi Gümnaasiumi teatritrupp EKSPERIMENT ja Paide Teatristuudio, Sandra Lange, Big Wolf Company, Miksteater, Persha vystava Ukrainast, Teoteater, ImproVoc3 ning ZUGA Ühendatud Tantsijad.

Teatrifestivali koduleht

Pixabay: science fiction

Jaak Tomberg pälvis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kirjanduspreemia auhinna

Elle-Mari Talivee

Märtsikuu loodusluuleõhtul esineb kirjandusuurija Elle-Mari Talivee

lapsed mängivad viiulti

Külalisloeng: viiulimängust Soomes vaimse kultuuripärandi kontekstis