Foto:
Erakogu

Magistriprojekt: armastussonettide tõlkekogumik "Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: Valik maailma armastussonette"

Maailmakirjanduse magistrant Laura Pääbo koostas koos oma juhendaja, maailmakirjanduse kaasprofessori Rebekka Lotmaniga magistriprojekti raames raamatu Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: Valik maailma armastussonette“ , mis koondab armastussonettide tõlkeid ligi kaheksast sajandist ja kahekümnest keelest, haarates kokku 104 poeedi loomingut. Eesti keelde on need sonetid toonud 55 silmapaistvat luuletõlkijat. Valimik sisaldab 308 luuletust, mille seas on 66 uut, seni ilmumata tõlget, lisaks kätkeb väljaanne koostajate saatesõna, järelsõna armastuse kujutamisest sonetivormis ning luuletajate lühitutvustusi.

 

Lähemalt magistriprojekti teemani jõudmisest ja raamatu valmimisest:

Kuidas jõudsid oma magistriprojekti teemani?

Võimalust lõpetada magistriõpingud projektiga tutvustati meile sisseastumiskatsetel ja mulle sümpatiseeris see kohe. Kuna töötan kirjastuses, siis minu soov oli koostada projektina raamat ning arvestades eriala, oli selge, et see peaks kuuluma maailmakirjandusse. Samas soovisin, et valmiv raamat annaks mingi lisaväärtuse meie emakeelsele kultuurile. Kuna võtsin möödunul õppeaastal osa sonetiseminarist, tekkis arutelude käigus juhendaja Rebekka Lotmaniga mõte, et selleks võiks olla just armastussonettide kogumik. Seni pole eesti keeles ilmunud ühtegi tõlkesonettide valimikku, ning kuivõrd armastust võib pidada selle luulevormi peateemaks sajandite jooksul, sai valitud just see temaatiline fookus.

 

Kirjelda, kuidas valmis magistriprojekt (koostöö juhendajaga, sonettide valimine, avaldamisprotsess jms).

Luulekogu koostamise protsess nägi välja nii, et esmalt otsisin välja kõik eesti keelde tõlgitud ja avaldatud sonetid. Selleks tuulasin läbi luulekogud ja kultuuriajakirjanduse. Seejärel selekteerisin välja armastusteemalised sonetid, mis meie kogusse sobiksid. Siis vaatas minu tehtud valikutele otsa juhendaja ning andis tagasisidet, saatis juurde sonetitõlkeid, mis tuleks kindlasti lisada, ja mida võiks veel kaaluda. Sonettide valimise protsess kestis päris viimase hetkeni, sest saime ka tõlkijatelt mitmeid soovitusi, milliseid sonette veel kaasata võiksime. Tellisime kogumikule ka uusi sonetitõlkeid, sest nii mõnedki olulised sonetid olid siiani eesti keelde tõlkimata. Oleme rahul, et otsustasime uusi eestindusi tellida, sest nüüd on kogumiku 308-st sonetist 66 uut seni ilmumata tõlget.

Raamatu avaldab kirjastus Varrak ning kuna olin ise kirjastuse poole pealt luulekogu projektijuht, siis haldasin ka kogu avaldamisprotsessi praktilist poolt - näiteks tegelesin avaldamisõigustega, lepingutega ning suhtlesin küljendaja, kujundaja ja toimetajaga. Töö valimikuga ei ole veel lõppenud, sest praegugi tegelen raamatuesitluse korraldamisega, mis leiab aset 2. detsembril Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ning kuhu on kõik oodatud kuulama.

Kogumiku ilmumine on olnud võimalik vaid tänu tugevale koostööle juhendajaga. Olen selle pühendumise eest siiralt tänulik!

 

Kas valik magistriprojekti kasuks magistritöö asemel tuli sinuni kergelt?

Otsus teha magistriprojekt tuli kergelt ja selle otsuse üle olen siiani saanud vaid rõõmu tunda. Magistriprojekti raames valmiva luulekogu koostamisprotsess on olnud küll pikk (ligi aasta), kuid mitte vaevaline. Tööd on olnud palju, kuid see on käinud käsikäes mitmete väikeste võitudega, mis on ikka indu juurde andnud. Olen seda protsessi tõepoolest nautinud. Eks läbi ise tegemise õpid ikka kõige rohkem ning seetõttu olen ülimalt rahul, et magistriprojekti kasuks otsustasin.

 

Miks on sinu arvates armastussonetid erilised? Miks neid peaks lugema?

Põhjuseid, miks sonett on eriline, võiks nimetada muidugi mitmeid. Minu jaoks on üheks sonetivormi tugev traditsioonilisus, mis on loovaks jõuks ka tänasel päeval. Kuigi sonett on kindlate reeglitega luulevorm, ei tähenda see seda, et selles vormis loodu luule on üksluine. Vastupidi, sonetiloojad üllatavad oskusliku sõnakasutusega, laia sõnavaraga ning ülima tundlikkusega, mis kõik avaldub selle vormi ja sisu koostöös.

Neid vormireegleid on kaheksa sajandi jooksul ka ohtralt painutatud. Sonett on kui mänguruum, mida suured luuletajad on leidlikult kasutanud, vahel ka seda avardanud ja reegleid ümber teinud. On huvitav jälgida, kuidas sonetiajaloo jooksul on muutunud see, kuidas armastust kujutatakse, milline on luulemina ja tema ihaldatu suhe, mida üldse see suur tunne on sonetivormis tähendanud. Kui soneti algusajal oli tegu ennekõike platooniliste armuavaldustega, kus kõnelejaks oli meeshääl, kes ihaleb vooruslikku naist, siis hiljem lisandusid juba meelelised naishäälel sonetid, ka homoerootilised sonetid. Paiguti on need väga avameelsed, tuues isegi impotentsusega seotud probleeme sellesse kanoonilisse luulevormi. Paigutasime sonetid seetõttu kronoloogilisse järjekorda, et lugejad saaksid ise avastada, kuidas armastusest rääkimine on selles vormis läbi aja muutunud. Usun, et just see mitmekihilisus ja avastamisrõõm võiks lugejale huvi pakkuda.

 

Mida soovitaksid teistele tudengitele, kes kaaluvad ka mõne raamatu, monograafia vms avaldada?

Üheks aspektiks, mille üle tasuks mõelda, on raamatu väljaandmise praktiline pool - kas sellele raamatule on avaldaja ja kas sellel on lugejaid. Kui tegemist ei ole ilukirjandusega, siis tasuks mõelda, kas on olemas juhendaja või nõuandja, kes on valmis nõu ja jõuga abiks olema.

Vaata ka ringi, kas Sul on võimalik oma projektile toetust taotleda. Eestis on mitmeid fonde, kes õpilasi ja nende tegemisi toetavad. Näiteks tasub lähemalt uurida Sihtkapital Eesti Rahvuskultuuri Fondi, kellel on mitmeid erinevate suunitlustega allfonde. Nii sain mina oma magistriprojekti teostamiseks toetust Rain Lõhmuse fondist. Raamatu väljaandmist toetas ka Eesti Kultuurkapital.

Seega ole julge pealehakkaja, otsi ja märka võimalusi, anna materjali ekspertidele lugeda ning küsi palju tagasisidet.



 

#instituudist #kultuur
Näitus akadeemilisest pärandist Von Bocki majas

Näitus Von Bocki majas akadeemilisest pärandist

#kestlikkus #kultuur
Reet Aus

Vabade kunstide professori Reet Ausi sügissemestri loengud

#kultuur
Jaak Põldmäe 80

Värsiõpetuse sümpoosion: Jaak Põldmäe 80

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur tähistab Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäeva värsiteemalise sümpoosioniga.