Meenutusi Alliksaare 100. juubeliaastapäevale pühendatud konverentsist

14.-15. aprillil toimus Artur Alliksaare 100. juubelile pühendatud konverents "Tuleb ingel ja puudutab vett", mida korraldas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur ja Eesti Kirjandusmuuseum. 

Selle võimsa konverentsi järelkajana kirjutasid mitmed konverentsil esinenud ja osalenud meenutuse sellest, mis neid enim kõnetas. 


Eesti kirjanduse professor Arne Merilai: 

Keelevõlur Alliksaare konverents läks inimestele – nii kõnetoolis, saalis kui ka veebis ­ – väga korda. Rohkesti siirast tänu ja kiitust on avaldatud. Taaselavdati luuletajale omane kõrgvaimsus ja vabadusetunne, moraalne üleolek pärssivatest oludest. Süveneti geniaalse mänguri baroksesse poeetikasse ja väideti mõndagi uut. Alliksaar rikastas pulbitsevat vabavärssi me ürgse rahvalaulu vormivõtega, luues kordumatu musikaalse koosluse. Ta muutis meie arusaama eesti luulest ja emakeelest. Seda kummalisem, et eestlased ei ole talle väikest mälestustahvlikestki pühendanud.

Eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker: 

Mulle jäi eriti meelde vestlusring, kus olid põhiesinejateks meie instituudi noored kirjandusuurijad Rahel Ariel Kaur, Lisanna Lajal ja Morten Made. Ühelt poolt tuli nende aruteludest hästi välja, kuidas Alliksaare loomingu juurest lähevad sillad erinevate poeetiliste väljendusvõimalust juurde (dekadents, sürrealism räppluule jm) ning seejuures on olemas selged seosed ka tänase eesti kirjandusega. Teisalt oli huvitav kogeda, kuidas väike vestlusring muutus sujuvalt suuremaks ning tekkis üldine arutelu.

Eesti kirjanduse lektor Andrus Org: 

Alliksaare konverents oli sulnis elamus. Muljed on elavad ja elevad. Ma otsustasin konverentsist inspireerituna kirjutada kokkuvõtvad neli lauset alliksaarelikus luulevormis, mis kindlasti sobivad edasi andma nii ürituse sisu kui ka meeleolu.  Sellised need said:

Artur Alliksaare konverentsist alliksaarelikult 

Osavõtjaid oli rohkem kui osi mida võtta 

Ettekandjaid oli vähem kui kandmist ette 

Sõnaseadjatel jagus seadeid igale sõnale 

Kaaskuuljatel oli kombeks kuuldut kaasata 


Kirjanduse ja kultuuriteaduste vilistlane Lisanna Lajal: 

Mulle meeldis konverentsil kõige rohkem Guntars Godinši esitus "Traakia maagiast", mis pani teksti täiesti uut moodi helisema. Lisaks sai kinnitust, et Artur Alliksaar oli oma ajast ees, teda võib pidada lausa 1960ndate eesti räppariks, sest tal on lihtsalt nii hea flow. Tänan veel Kristi Metstet Linda Alliksaare põhjaliku tutvustuse eest! 

Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava üliõpilane Morten Made: 

Minu arvates ei toimu just tihti (kirjandus)konverentse, kus kõik ettekanded-esinemised on võrdselt head ja huvitavad. Alliksaare 100. juubelikonverents oli justnimelt üks selliseid. Ja ma julgen öelda, et see on võrdlemisi objektiivne hinnang ega sõltu sellest, et konverentsi korraldamises ise kaasa lõin. Alliksaare elulugu on hägune, käsikirju on palju ja kaasaegseid siinilmas vähe. Esimene päev näitas, et selguse toomiseks tehakse palju tööd. Teise päeva ettekanded pakkusid kirjandusteaduslikku sissevaadet Alliksaare loomingusse, mida huvitaval kombel kirjasõnas liiga palju tehtud ei ole. Hea, et mõlemad päevad on veebis järelevaadatavad. Soovitan seda kõigil teha!

Konverents on järelvaadatav siit.
Fotod konverentsist on leitavad siit.