Autor:
Silvia Luik

Räägi kaasa Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali programmi kujundamisele

Loodusfestival kannab kultuuripealinna aastal Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali nime. Avakoosolek toimub 5. detsembril Emajõe Lodjakojas, kus igal huvilisel on võimalus programmi väljatöötamisel kaasa rääkida.

Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi ja toimub 5.–15. juunini. Nii nagu kõikide kultuuripealinna ürituste puhul, peetakse ka festivali programmis oluliseks nelja põhiväärtust: omapärasust, kestlikkust, koosloovust ja ärksameelsust. „Loovus ammutab looduse allikast – mida elurikkam on loodus, seda mitmekesisem saab olla sellest inspireeritud looming,“ sõnas festivali kuraator Margus Kasterpalu. Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalil käsitletaksegi loodusega seotud olulisi teemasid.

Teisipäeval, 5. detsembril ootab kell 13 festivali korraldustiim Tartus Emajõe Lodjakojas avakoosolekule varasemaid ja uusi koostööpartnereid, keda festival kõnetab ja kes soovivad aidata kaasa Loodusloovusfestivali programmi väljamõtlemisel. Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril.

Avakoosolekul tutvustab kuraator Margus Kasterpalu Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali kontseptsiooni ja tähtsündmusi. Ülevaate saab konverentsist „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“, loodusvaatluste maratoni uuendustest, linnujämmist ja multimeediaetendusest „Emajõe sünd“. Kõnelevad Tartu Ülikooli semiootika professor Timo Maran, harrastusteaduse eestvedaja ja peaekspert Veljo Runnel ning projektijuht Kaarin Hein.

Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali partner on SA Tartu 2024 ning loodusvaatluste maratoni kampaania toetaja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Avakoosolekuni on jäänud
Koosolekul osalenud ülikooli ajaloolises raamatukogus.

UNESCO õppetooli uus Euroopa Horisondi projekt sai alguse näitusega

Kant 300 näituseinfo kujundus koos joonistusega Kantist

Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevaks valmiv näitus toob esimest korda publiku ette tema käsikirjad

Lilled aulas

JÄRELVAATA: emakeelepäeva avalik loeng „Kas Vikipeedial on kohta (üli)koolis?“