Tudengid tutvusid Berliini Riigiraamatukogus ühtede vanimate eesti regilaulude üleskirjutistega

Image

Kultuuriteaduste instituudi tudengid Mathilda Matjus, Getter Lauk ja Natali Ponetajev külastasid 12. juunil Berliini Riigiraamatukogu (Staatsbibliothek zu Berlin) ja tutvusid Johann Gottfried von Herderi kogus olevate ühtede vanimate kirjapandud eesti regilaulu tekstidega.

Saksa suur mõtleja ja kirjanik Johann Gottfried Herder koostas 1770. aastatel kultuurilooliselt olulise kogumiku Euroopa rahvaste lauludest, millega ta soovis näidata kõigi rahvaste ühisosa. Laulude kogumise ja avaldamisega trükisõnas pani Herder aluse mitmete väikerahvaste rahvuslikule eneseteadvusele ja mõjutas oma tööga tulevasi rahvusteadlasi, sh näiteks Jakob Hurta. Ühtlasi oli Herder esimene, kes võttis kasutusele mõiste rahvalaul (Volkslied). Tänapäevane rahvalaulu-käsitus on küll Herderi-aegsest kaugenenud – Herderi järgi oli see väga avar mõiste, mis hõlmas nii ilukirjanduslikku luulet kui ka folkloorseid tekste.

1778/1779. aastal ilmus Herderi kogumikust täiendatud versioon pealkirjaga “Volkslieder”, mis sisaldas ka kaheksat eesti regilaulu. Eesti regilaulude tekstid saatis Herderile Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, kes oli lauludele lisanud kommentaare ja saksakeelse tõlke. Neidsamu 18. sajandist pärit käsikirju, mis on hoiul Preisi käsikirjade osakonnas Berliini Riigiraamatukogus, tutvustas tudengitele osakonna juhataja dr. Monika Linder.

“Esmakursuslastena folkloristika aluste loengus kuulsime, kui olulisel kohal seisab Herderi rahvalaulude kogumik eesti rahvaluule ajaloos. Oli suur au käsikirja oma silmaga näha ja originaalist lugeda,” sõnasid tudengid. “See oli uskumatu tunne lugeda mitusada aastat tagasi üles kirjutatud eestikeelseid laule ja tunda ära tuttavaid regilaulu motiive.”

Berliini Riigiraamatukogu külastus ja tutvuste sõlmimine oli oluline samm, et mõne aja pärast avaneks võimalus üleskirjutuste originaalidega tutvuda ka Eesti Kirjandusmuuseumis.