Teadustöö
Tegeleme teadusprojektide ja õppetööga, juhindudes oluliselt ÜRO kestliku arengu suunistest, nagu säästlik suhe keskkonda, vastutustundlik tarbimine või vastastikune abistamine. Uurime ja arutame koos maailma eri paigust pärit tudengitega, kuidas rakendada selleks pärimuslikke oskusi ja teadmisi.
Lisaks rahvusvahelise koostöö edendamisele on õppetooli eesmärk suurendada Eestis huvi selle ülemaailmselt aktuaalse uurimisvaldkonna vastu, tõstatades küsimusi kultuuripärandiga seotud kultuuripoliitika ja –korralduse osas. Pärimusvaldkonna ja ühiskonnauuringutega seotud oskusteabele tuginedes juhime tähelepanu probleemidele, mis võivad kaasneda näiteks kultuuripärandiks nimetatud nähtuste kaubastamise või nende kasutamisega parteipoliitilistes vaidlustes. Akadeemilist ja praktilist ühendades osaleme sotsiaalsete tegevussuuniste kujundamises, suurendades nõnda teaduspõhise otsustamise osakaalu ühiskonnas.
Aktuaalsed uurimisteemad:
- Vaimne kultuuripärand ja sotsiaalne võrdsus: ränne, soolisus, kaasatus
- Vaimne kultuuripärand ja kliimamuutustega seotud väljakutsed
- Vaimne kultuuripärand ja kestlik areng
- Vaimne kultuuripärand ja majandussuhted ning –tegevus; turismi võimalused ja väljakutsed
- Linn kui kultuuri- ja elukeskkond vaimse kultuuripärandi kontekstis
Osaleme Tartu Ülikooli kestliku arengu tegevuskava väljatöötamises. Võtame osa UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ja selle elluviimist käsitleva teadusbibliograafia loomisest. Ettevalmistamisel on eestikeelne pärandipraktikutele mõeldud võrguväljaanne, mis tugineb IUTi töörühmas „Kultuuripärand kui ühiskondlik ja kultuuriline ressurss ning probleemne valdkond” käsitletud uurimisteemadele ja probleemsetele aspektidele nagu maa- ja linnakultuuri vastandus, omandisuhted, eri ühiskonna gruppide kaasatus või kõrvalejätt, mis riiklikus pärandipoliitikas on varju jäänud.
Foto: Aet Annist, 2003. a suvi.
Käsilolevad projektid
CULTURALITY ehk "Kultuuripärandi loov rakendamine turismi ja kestlikkuse edendamisel eraldatud maapiirkondades" on projekt, mida rahastab Euroopa Horisont.
Projekti põhieesmärk on edendada loovalt kultuuriturismi, mis paikkonna võimekust, ressursse ja (ainelist, loomingulist, inimlikku) eripära arvesse võttes hoogustaks eraldatud maapiirkondade kestlikku arengut, seda eelkõige töökohtade loomise ja väljarände vähendamise kaudu. Selle saavutamiseks uuritakse kultuuripärandi potentsiaali, võttes arvesse nii käsitööga seotud materiaalset aspekti (tehnikad, materjalid, mustrid ja dekoratiivelemendid) kui ka vaimset tasandit (muusika, suuline pärimus ja kulinaarsed traditsioonid).
Väljarände vähendamise ja kestliku arengu eesmärgiga sesoonivälise turismi toetamiseks uurime antud paikkonnaga seotud käsitöö valdkonda, sealjuures dokumenteerides ka tootmisprotsesse. Esmajoones peame me oluliseks teadvustada kogukonna vajadusi ning pöörame tähelepanu eri ühiskonnagruppide nagu naised, eakad ja noored kaasamisele.
Üle-eurooplises konsortsiumis on partneriteks nii ülikoolid kui ka kohalikud muuseumid ja käsitööorganisatsioonid. Projekti veab eest Oviedo ülikool Hispaanias. Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetoolile on toeks Viljandi Kultuuriakadeemia kolleegid ning kavandame meie juhitud tööpaketi raames tihedat koostööd Sloveenia etnoloogidega Ljubljanast. Oleme juba alustanud sidemete sõlmimist eri kogukonnakeskustega Eestis, kus korraldame kaasavaid aruteluringe kohaliku käsitöö ja turisminduse edendamiseks elatusallikana.
Projekti koduleht.
Projektipartnerid on:
.
Keeles väljendatakse ühelt poolt inimese isiklikku identiteeti, kuid teisalt leidub selles palju viiteid keelekogukonna kultuurile ja ajaloole. Keel on tihedalt põimunud nii tunnete kui ka traditsioonidega, mille alalhoidmine on tähtis, sest see võimaldab inimesel tunnetada oma juuri.
Programmi "Euroopa Horisont" teadus- ja arendusprojekti "Keelte velmamine, kultuurilise mitmekesisuse hoidmine" (Revitalising Languages and Safeguarding Cultural Diversity [RISE UP], 2023-2026) eesmärk on võimestada ohustatud keele kasutajaskonda ja sisendada kindlustunnet, mis aitaks hääbumistraumast toibuda. Selleks analüüsitakse keelepoliitika mõju keele ohustatusele, luuakse ühendusvõimalused eri huvigruppide (keele õppijate, uute kasutajate ning aktiivsete kõnelejate) vahel ning jagatakse infot juba toimivate kogukondi toetavate töövahendite kohta. Kesksel kohal on viie ohustatud keele juhtumianalüüsid. Eestist on tähelepanu keskmesse võetud seto keel. Üks projekti oodatavaid tulemusi on uute digivahendite loomine ohustatud keelte taaselustamiseks.
Austria innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia valdkonna mittetulundusühingu Minds & Sparks juhitud projekti konsortsiumisse kuuluvad lisaks Tartu Ülikoolile veel Viini Ülikool (Austria), ESPRONCEDA – Institute of Art&Culture (Hispaania), Nurogames GmbH (Saksamaa), Youth of European Nationalities (Holland), School of Oriental and African Studies (Londoni Ülikool, Suurbritannia) ja Roehamptoni Ülikool (Suurbritannia).
Tartu Ülikooli UNESCO õppetooli ülesandeks on uurida ja analüüsida keelepoliitilisi suuniseid ning nende mõju ohustatud keeltele erinevates Euroopa riikides nii ajalooliselt kui ka kaasajal. Sealjuures pööratakse tähelepanu erinevate keelepoliitika tasandite (Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku kogukonna tasandi) vastastikusele mõjule ja uuritakse muu hulgas ka viise, kuidas vähemuskeelte huvirühmad ise keelepoliitikat mõjutada saavad. Projekti käigus teeb UNESCO õppetool koostööd Ahto Raudoja ja Helen Külvikuga Seto Instituudist ning Tartu Ülikooli keelesotsioloogia kaasprofessori Kadri Koreinikuga.
Foto: Robert Sjöblom
Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool osaleb rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on suurendada teadlikkust elava pärandi rollist kogukondade kestliku arengu, heaolu ja elatusallikana. „Creative and Living Cultural Heritage as a Resource for the Northern Dimension Region (LIVIND)“ (2021-2024) on esimene taoline koostööprojekt Põhjala-Balti regioonis. Piiriülest suhtlust tihendav projekt lähtub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, Faro konventsiooni ja ÜRO Agenda 2030 kestliku arengu eesmärkidest ja põhimõtetest. Seda juhib Soome keskne kultuuripärandi agentuur Museovirasto/Finnish Heritage Agency. Peamine rahastaja on Soome välisministeerium.
Projekti raames toimuvates (virtuaalsetes) töötubades jagatakse kogemusi ja tutvustatakse ettevõtmisi, mis toetavad kogukondade toimetulekut ning heaolu kliimamuutuste, rände ja pandeemiakriisi ajastul. Pilootprojektide käigus otsitakse ja testitakse viise ja lahendusi, kuidas rakendada elavat pärandit kestliku arengu ressursina ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel ning kohaliku elu edendamisel. Lisaks praktilisele poolele on projekti kaasatud teadlasi koondav töörühm, mida juhib TÜ UNESCO õppetool. Kogutud materjalid koos uurimisrühma analüüside ja ettepanekutega avaldatakse LIVINDi veebilehel.
Uue Euroopa Bauhausi võrgustikus on Tartu Ülikool akrediteeritud partneriks UNESCO õppetooli kaudu.
Lõppenud projektid
Projekt PHVKU21920 "Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli teadus- ja arendustegevus" toetas rahvusvahelise ja siseriikliku võrgustiku edendamist, sotsiaalmeedia suhtluskanalite käivitamist, ühisprojektides osalemist ja seminaride korraldamist.
Interdistsiplinaarse uurimisprojekti IUT34-32 "Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond" käigus uuriti pärandi loomet ja rolli kogukonna aktiviseerimisel. Kultuuripärandi tõlgendusi ja rakendusi vaadeldi neljast aspektist – pärandi kontseptualiseerimine ja tegevussuuniste kujundamine rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil; lähiajaloo traumade või vastuoluliste perioodide mälestamine; pärandi kasutus ressursina taluettevõtluses; tõrjutus ja pärandi raamistuse vaidlustamine.
Foto: Ruudi Annist-Kolanu, 2020. a august.
Valik publikatsioone:
Annist, Aet 2020. Teiste võim. - Vikerkaar, 1-2, 86−93.
Annist, Aet 2020. Introduction: Performance, Power, Exclusion, and Expansion in Anthropological Accounts of Protests. - Conflict and Society, Vol 6 (1), 183-200.
Annist, Aet 2022. Post-socialism as an Experience of Distancing and Dispossession in Rural and Transnational Estonia. - Critique of Anthropology, 42 (2), 137−153.
Annist, Aet; Plüschke-Altof, Bianka; Horstmann, Alexander; Walker-Crawford, Noah; Plaan, Joonas 2022. Futures Jeopardised: Scanning the Horizon in a Changing Climate. - Emma Gilberthorpe (toim). ASA Monograph: Anthropological Perspectives on Global Challenges. Taylor and Francis. [ilmumas]
Holmes, Katie; Annist, Aet 2023. Oral and Environmental History: Time, Place, Decoloniality. - Emily O’Gorman, Mark Carey, Sandra Swart,William San Martín (Toim). Routledge Handbook for Environmental History London and New York: Routledge [ilmumas].
Kuutma, Kristin 2019. Conclusion: The Politics of Scale for Intangible Cultural Heritage - Identification, Ownership, and Representation. - Tuuli Lähdesmäki, Suzie Thomas, Yujie Zhu (toim). Politics of Scale: New Directions in Critical Heritage Studies. New York-Oxford: Berghahn, 156-170.
Kuutma, Kristin 2019. Inside the UNESCO Apparatus: from Intangible Representations to Tangible Effects. - Natsuko Akagawa, Laurajane Smith (toim). Intangible Heritage: the practices and politics of safeguarding. Routledge, Taylor&Francis Group, 68-83.
Kuutma, Kristin 2019. Kultuuripärandi võim – lahterdamisest vormistamiseni. - Riho Altnurme, Mari Mets (toim). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 224-234.
Kuutma, Kristin 2023. Organizing an Ideal: ‘Collective Governance’ of Ownership and Rights. - Chiara Bortolotto, Skounti, Ahmed Skounti (Toim). At the Crossroads: Intangible Cultural Heritage and Sustainable Development. Routledge [ilmumas].
Kuutma, Kristin; Annist, Aet 2020. Home and Heritage out of Place: The Disjunction of Exile. - International Journal of Heritage Studies, Vol 26, 10, 942-954.
Kuutma, Kristin; Vaivade, Anita (Toim) 2021a. Slovenský národopis / Slovak Ethnology, 69 (4).
Kuutma, Kristin; Vaivade, Anita 2021c. Academic and Research Engagements Alongside Professional or Public Entanglements in the Field of Intangible Cultural Heritage. - Slovenský národopis / Slovak Ethnology, 69 (4), 466−472.
Kuutma, Kristin; Vaivade, Anita 2021. Political Imperatives in the Heritage Regime and the Emergent Collaborative Scenarios on the Ground: Case Studies from the Baltics. - Slovenský národopis/Slovak Ethnology, Vol 69, No 4, 519-533.
Plüschke-Altof, Bianka; Annist, Aet 2021. Populism of the Dispossessed: Rethinking the Link between Rural Authenticity and Populism in the Context of Neoliberal Regional Governance. - Pavel Pospech; Eirik Magnus Fuglestad; Elizabete Figueiredo (toim). Politics and Policies of Rural Authenticity, Routledge, 42-59.
Seljamaa, Elo-Hanna 2020. Etnograafilised välitööd kunsti peeglis. - Mäetagused, 77, 61−88.
Seljamaa, Elo-Hanna 2021. Diversities claimed, displayed and silenced: Encounters at the new Estonian National Museum. - Ethnologia Europaea, 51 (1), 72−98.
Seljamaa, Elo-Hanna 2022. Kuulub – ei kuulu. Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest. - Keel ja Kirjandus, 5, 404−422. DOI: 10.54013/kk773a2.
