Kultuuriteaduste instituudi 2024. aasta tunnustused

Laur Vallikivi  monograafia on köitev teos tähendusrikkast vaikimisest ja sõna võlujõust kaugel põhjas, mis on ilmunud ühes maailma juhtivatest antropoloogiaalastest kirjastustest. 

Image

Francesca Arnavase monfograafia on põnevalt pingestatud, teoreetiliselt tihe ja analüütiliselt ambitsioonikas muinasjutukäsitlus. 

Aasta õppejõuks valiti teatriteaduse nooremlektor Riina Oruaas. 

Riina Oruaas on silmapaistev õppejõud, kes oma loengute ja tegevustega inspireerib tudengeid igapäevaselt. Tema põhjalikke loenguid ja paeluvaid seminare oodatakse ning Riina Oruaasa õpetamise teeb unikaalseks just tema individuaalne lähenemine igale tudengile – suunab, annab nõu ja aitab tudengitel leida probleemile lähenemiseks erisuguseid vaatenurki. Ilma temata ei oleks ka praegu tegutsevat Teatriteaduse Üliõpilaste Looži, sest Riina Oruaas oli see, kes enim utsitas taas tegutsema ja ei lasknud traditsioonil surra. Märkimisväärne on ka Riina loenguväline abivalmidus, mil ta jagab abivalmilt lugemis- ja kirjutamissoovitusi. Sarnast pilti võib kohata veel teatris, kus etenduse vaheajal moodustub õppejõu ümber tihti tudengitest väikene vestlusring. Riina alatine abivalmidus, oskus inspireerida ja personaalne lähenemine igale tudengile on vaid osaks põhjustest, miks me leiame, et just tema peaks olema meie instituudi aasta õppejõud. 

Image

Samas kategoorias tõsteti esile ka eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tombergi, kes on jäänud silma just oma suure panuse ja kirega õppekavade arengu osas. Samuti loob seminarides toetava ja avatud õhkkonna ning see, et tema ja Agnes Neier võtsid bakalaureuse seminari, tegid selle täiesti ümber ja nüüdseks on see üks efektiivsemaid jakasulikumaid ained, on imetlusväärne. Lisaks korraldab Tomberg palju üritusi ja konverentse nt SFRA kevadel, millesse ta kaasas ka tudengeid ning oli suurepärane koht arenemiseks sel moel. Üldse on Jaak Tomberg väga toetav kõigi murede ja probleemidega, elab tudengitele väga kaasa ning loob tudengitega sõbralikke ja kollegiaalseid suhteid. 

Loomingulise saavutuse auhinna pälvis eesti kirjanduse nooremteadur Piret Põldveri luulekogu “Tõmme”.

Piret Põldver väärib KU loometöö preemiat, sest tema luulekogu “Tõmme” (Kastani Tänava Kirjastus) tõestab, et ka nõudlikus ja struktureeritud keskkonnas, nagu ülikooli bürokraatlik maailm, on võimalik hoida loomingulist tundlikkust. Piret Põldver on tabanud oma loomingus hetki ja emotsioone, mis liigutavad ja puudutavad, pakkudes lugejatele hingepidet ja inspiratsiooni. Tema luuletused rikastavad ja ühendavad inimlikul tasandi, aga on samas suhestatud teiste kunstiteoste ja ümbritseva keskkonnaga laiemalt. Pireti luulekogu aitab ka meil teistel elada siin maailmas luuleliselt.  

Image

Samas kategoorias tõsteti esile ka Karin Leivategija näitus „Kellele kuulub öö?“, mis ühendab Eesti Rahva Muuseumis  tähendusloome ja kunstilise meisterlikkuse. Näitus käsitleb erinevaid kultuurilisi ja visuaalseid kihistusi, pakkudes vaatajale nii naudingut kui ka intellektuaalset väljakutset. Karin Leivategija on eksponeeritud teostega loonud keskkonna, mis kutsub avastama ja mõtestama maailma mitmekihilisust. Leivategija võime muuta keerukad teemad kättesaadavaks ja emotsionaalselt puudutavaks väärib kiitust. 

Samuti märgiti ära Tiina Sepa raamat “Pildikesi katedraalidest: Noppeid etnograafilistest välitöödest” (Kirjastus Argo, 2024), mis ühendab teadusliku täpsuse ja populaarteadusliku ligipääsetavuse, tuues etnograafilised välitööd laiema lugejaskonnani. Raamat pakub ainulaadset sissevaadet Hispaania ja Inglismaa katedraalide igapäevaellu, ajaloosse ja tähendusloomesse, tuginedes Tiina Sepa põhjalikule uurimistööle ja välitööde kogemustele. Lisaks innustab raamat mõistma empiirilise uurimistöö olemust ja tähendust. 

 

Aasta silmapaistvaimaks tugitöötajaks valiti instituudi koordinaator Sille Vadi. 

Kultuuriteaduste instituudi igapäevase töö korrektse, mõisteva, sõbraliku, kannatliku ja toetava korraldamise eest.

Image

Selles kategoorias nomineerusid kõik tugitöötajad automaatselt, kuid hääletajad tõid esile etnoloogia osakonna õppekorraldaja Astrid Traageli abivalmidust, proaktiivsust ning kohusetundlikust ja folkloristika osakonna õppekorraldaja Rika Tapperi abivalmidust ning suurt tuge osakonna töötajatele ja tudengitele.

 

Aasta tudengiteoks valiti kirjandusring Ellips ja selle eestvedajad Marta Selma Grünvald ning Katrinka Josephine Savimägi.

Kirjandushuviliste üliõpilaste ühendajaks ja motiveerijaks olemise eest ning eriti aktiivse ja silmapaistva tegevuse eest 2024. aastal.  

Image

Samuti märgiti selles kategoorias ära Annika Mägimetsa lasteraamat "Saladuslike vihjete saar", Liisa Nurme lasteraamat "Annelinna lood" ja Johanna Roosi erialaselt aktiivne tegevus.