Merit-Kätlin Söödi „Peakorter“ – näidend, mis nõudis lavale jõudmist

Kui eelmisel kuul tutvustas kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava tudeng Merit-Kätlin Sööt oma kirjutatud näidendit ,,Peakorter’’, siis sel korral pajatab ta lähemalt näidendi kirjutamisest ning sellest, kuidas ta LendTeatris oma näidendile edasi kaasa aitab.
,,Peakorteri’’ kirjutamine vallutas mu olemuse mitmeks kuuks. See lugu rullus mu mõtetes, näpistas mu sõrmeotsi, et ma selle juba kirja paneks. Just nagu õhk, mida hingasin, oli see vajalik koostisosa mu päevas. Lõpuks ma allusin ja andusin sellele tundele ning ,,Peakorteri’’ stsenaarium nägi ilmavalgust. Ma ei saa öelda, et see sündis, sest antud temaatika on mind kui naist terve elu saatnud. Mind ajendas tahtmine midagi öelda, jätta endast jälg ning teha seda enda jaoks olulise teemaga.
Mida rohkem olin kirjutanud ja näinud, kuidas ,,Peakorter’’ ellu ärkab, seda kindlamini tundsin, et seekord ei jää minu kirjutis lihtsalt sahtlisse tolmuma. Naeran, et manifestisin selle mõtte reaalsuseks. Mis see täpsemalt oli - mine sa tea, kuid koostöö LendTeatriga on olnud südantliigutav. Tunda ja näha, kuidas teised inimesed suhtuvad nii pühendunult millessegi, mille mina olen loonud - see ei saa olla muud kui liigutav.
Otsustasime, et kõige ehedama emotsiooni lavale toomiseks töötan ise lavastaja rollis. Sellest saab ka minu edasine ülesanne - toetada, abistada ja aidata oma lool lavavalgust näha just sellisena, nagu ma seda ette kujutanud olen.
Lõpetuseks, jah, see kõlab nüüd ühe suure klišeena, aga enda vaatenurgast rääkides…Kui miski teie hinges kõneleb, andke sellele võimalus! Enda jaoks.

Meenutuseks:
I osa - Merit-Kätlin Sööt tutvustab oma näidendit (21.02.2025)