Etnoloogia kaasprofessor Laur Vallikivil ilmus monograafia, mis vaatleb sõnade ja tegude rolli neenetsi põhjapõdrakasvatajate suhetes protestantlike misjonäridega.
"Sõnad ja vaikus" jutustab loo erakordsest neenetsi rändpõhjapõdrakasvatajate rühmast Loode-Venemaa Arktikas. Sotsialismi ajal õnnestus neil vältida nõukogude riiki ja kollektiviseerimist, kuid varsti pärast ateistliku režiimi kokkuvarisemist said paljudest neist kirglikud evangeelsed kristlased. Samas teised osutasid järjekindlalt vastupanu ja jätkasid animistlike tavadega. Uurides erinevaid arusaamu sellest, mil viisil muutusi vältivad ja usku pöördunud neenetsid kasutavad ja määratlevad sõnu ning milliseid tähendusi nad omistavad vaikimisele, näitab Laur Vallikivi, kuidas ülemaailmse kristluse kohalik vorm on tekkinud enesekujundamise, sotsiaalsuse ja kosmoloogia vastasmõjude kaudu. Liikudes kaugemale moderniseerumise ja globaliseerumise uuringutest, mis maalivad põlisrahvaste käekäiku liialt etteaimatavana, kutsub "Sõnad ja vaikus" meid üles vaatlema mitte ainult usklikke, vaid ka sõnu endid kui toimijaid, mis põhjustavad inimeste vahelistes suhetes pidevaid ja keerukaid muutuseid.
Ühtlasi on monograafia nomineeritud Londoni Pushkin House Book Prize'ile. Selle aasta nimekirjas olevate raamatute hulgas on lood arstide ja meditsiiniõdede kogemustest Stalini-aegses Gulagis; Põhja-Kaukaasia inimestest, kultuurist ja ajaloost; soolisuse ja seksuaalsuse poliitikast vene popkultuuris; Venemaa Arktikas elavate neenetsi põhjapõdrakasvatajate rituaalidest ja kommunikatsioonist; Venemaa elu tegelikkusest süsteemselt rõhutud inimeste häälte vahendusel; Ukraina sõja algusest, kulgemisest, ilmsetest ja võimalikest tulevastest tagajärgedest. Täpsemalt saab lugeda siit.
Monograafia täistekst on leitav siit: https://publish.iupress.indiana.edu/projects/words-and-silences